Tallinna Halduskohus tunnistas 31.08.2022 tehtud otsusega õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti käskkirja, mille alusel vallandati kaks politseiametnikku, kuna nad ei olnud end nõuetekohaselt vaktsineerinud. Lisaks mõistis kohus politseiametnikele hüvitise 4 ja 6 kuu keskmise palga ulatuses. Politseiametnikke esindanud advokaat loodab, et tänaste kohtulahendite valguses püüab Politsei- ja Piirivalveamet leida lahendusi endiste ja praeguste teenistujatega lahkhelide lõpetamiseks, mitte ei kulutaks ressurssi edasi protsessimiseks, teatas advokaadibüroo Pallo&Partnerid.
Kohtu hinnangul seisneb ametist vabastamise aluseks olnud käskkirja õigusvastasus nõudes, mida üksinda ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks. Samas tuli käskkirja teise punkti kohaselt lõpetada töö- või teenistussuhe teenistujaga, kes ei ole vaktsineeritud. Praktikas tõi see kaasa kaebajate vabastamise politseiteenistusest. Seetõttu oli kehtestatud nõue kohtu hinnangul mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega.
Kohus leidis, et rangemate meetmete kehtestamise õigus ei tähenda, et riskianalüüsi kaudu saab kehtestada üldkohustusliku vaktsineerimise nõude kõigile konkreetsetele teenistujatele ja töötajatele ühetaoliselt. Vaatamata riskianalüüsile tuleb meetmete kohaldamist ja võimalikkust ning rakendamata jätmise tagajärgi kaaluda iga konkreetse isiku suhtes eraldi.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ootab Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtulahendite valguses lahendusi, kuidas oleks mõistlik endiste ja praeguste teenistujatega lahkhelid lõpetada. “Politsei- ja Piirivalveameti töötajatest ja teenistujatest on kohtuvaidlustes hetkel ligikaudu 60 inimest. Enamikul neist õnnestus kohtu abil korduvaid esialgse õiguskaitse taotlusi tehes ja neid kahes astmes vaieldes oma töökoht säilitada. Siiski on täna, mil neilt enam vaktsineerimist ei nõuta (nõue kehtis vaid paar kuud), vaidluse all, kes peaks hüvitama menetluskulud. Selles osas ootame kahes vaidluses Riigikohtu seisukohta ning kahes asjas on menetlused peatatud. Eelnevast tulenevalt on kolmapäeval kahe teenistuja vabastamise osas tehtud otsused märgilise tähtsusega, kuna kohtu põhjendustest nähtub, et tegelikkuses ei saanud vaktsineerima kohustav käskkiri olla õiguspärane – õigusvastase käskkirja tekitatud kohtukulud tuleks aga hüvitada Politsei- ja Piirivalveametil. Ootaksin ka PPA poolt lõpuks lahendusi oma endistele ja praegustele teenistujatele asjade lahendamise ja vigade tunnistamise näol,“ sõnas Reilik-Bakhoff.
Varem on ohus õigusvastaseks hinnanud ka vaktsineerimata kaitseväelaste ametist vabastamise.
Kohtu olulisemad seisukohad politseiametnike ametist vabastamisega seoses:
-Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk.
-Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Kohtu hinnangul on ilmne, et vaktsineerimine ei välista inimese poolt koroonaviiruse edasikandmist ega tema haigestumist. Ka vaktsineeritud teenistuja on nakkusohtlik ning võib ise haigestuda.
-Vaktsineerimine saanuks sel hetkel teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule.
-Puuduvad igasugused analüüsid ja andmed selle kohta, kas ja mil moel on vaktsineerimine kollektiivis rasket haigestumist ära hoidnud.
-Kohtule ei nähtu veenvaid põhjendusi ega ka kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab tagada sisejulgeolekut.
-Viidates aga teenistussuhte ajutisele peatamisele kui ressursi ebaotstarbekale kasutamisele, on PPA vastuoluline, arvestades, et pikaaegse staažiga ametniku teenistusest vabastamine on ressurssidele ja riigi julgeolekule märksa negatiivsema mõjuga kui teenistussuhte ajutine peatamine (uue teenistuja värbamisvajadus, koolitamisvajadus, väljaõpe jm).