Maa-ameti esialgsed maamaksuprognoosid tõid paljudele maaomanikele halva uudise, sest eeldatav maamaks kerkib nii mõneski piirkonnas märkimisväärselt.
Maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas saab iga maaomanik alates eelmisest nädalast näha oma esialgset 2026. aasta maamaksuprognoosi. Paljud inimesed on aga üllatusega avastanud, et prognoositav maksusumma ületab varem küsitud maamaksu isegi mitmekordselt. Summad ei tundu küll suured, kuid protsentuaalselt tõuseb mõnel maamaks suisa ligi 100 protsenti.
Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Andri Küüts ütles ERR-ile, et maamaksu prognoos tugineb praegu MTA-le teadaolevatele riiklikele registriandmetele.
“Rõhutame üle, et prognoositav summa võib tasumisele kuuluvast maamaksusummast erineda. Lõpliku maksukohustuse arvutame ja maksuteated väljastame järgmise aasta veebruaris,” lausus Küüts.
Kui palju maamaks tõuseb, sõltub maatüki asukohast, sest alates uuest aastast on maamaksu aastase suurenemise maksimaalne piirmäär kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib jääda vahemikku kümnest kuni saja protsendini. Samas ei saa maamaks kasvada kunagi üle maa maksustamishinna ja maksumäära korrutise piiri.
Tallinna linnavalitsuse kevadel tehtud otsusega on pealinnas maamaksu aastase suurenemise piirmäär 2026. aastal kümme protsenti. Samasuguse ehk väikseima võimaliku piirmäära kasuks on otsustanud Eesti 79 omavalitsusest 51.
Kümneprotsendiline piirmäär kehtib muu hulgas näiteks Haapsalus, Keilas, Pärnus ja Rakveres ning valdadest Läänerannas, Otepääl, Kosel, Vormsil, Viimsis, Viljandis, Antslas ja Elvas ning veel paljudes teistes omavalitsustes.
Tartus on maamaksu tõusu piirmääraks 50 protsenti ning varem on linn teada andnud, et loodab maamaksutõusu abil laekumisi linnaeelarvesse järjest kasvatada, nii et see summa jõuaks 2028. aastaks 11 miljoni euroni.
50-protsendiline maamaksu tõusu piirmäär kehtib ka Loksa, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Tartu linnas ning Haljala, Raasiku, Saku ja Saue vallas ning Kohila vald on piirmääraks seadnud 60 protsenti.
Ainsa Eesti omavalitsusena on maksimaalse ehk sajaprotsendilise maamaksu tõusu piirmäära kehtestanud Kohtla-Järve linn, mille linnavolikogu tegi selle otsuse tänavu augustis, rõhutades, et otsusega võib, aga ei pea maamaks aastaga kuni kaks korda kerkima.
Omavalitsuse otsustada on ka koduomaniku soodustuse summa, mis võib olla kuni tuhat eurot. Maksimaalse ehk tuhandeeurose koduomaniku soodustuse on kehtestanud üle 20 omavalitsuse, mille seas on linnadest näiteks Tallinn, Narva, Haapsalu ja Keila, samas kui Tartus on koduomaniku soodustus 500 eurot, Rakveres 300 eurot, Pärnus 600 eurot, Viljandis ja Kohtla-Järvel 200 eurot ning Võrus 60 eurot.
Valdadest kehtib maksimaalne koduomaniku soodustus ka näiteks Harku, Jõelähtme, Kose, Kiili, Lääne-Harju, Muhu, Saaremaa, Rõuge ja Väike-Maarja vallas.
Kaks omavalitsust – Rae vald Harjumaal ja Räpina vald Põlvamaal – jätnud koduomaniku soodustuse kehtestamata. See tähendab, et sealsetele koduomanikele maamaksu määramisel soodustust ei rakendata.
Osa omavalitsustest annavad maamaksusoodustusi ka pensionäridele, suurim ehk tuhandeeurone soodustus kehtib Tartus ja Maardu linnas, samas kui Tallinnas pole sellist soodustust ette nähtud. Lisaks on mõnes piirkonnas maamaksusoodustused ka represseeritutele.
Tuleval aastal saab umbes 21 000 maaomanikku maksuteate esimest korda, sest varem on nende maamaksusumma jäänud alla viie euro ja sellisel juhul maksuteadet välja ei anta.
Maa maksustamise aluseks on maa väärtus, mis tugineb 2022. aastal läbi viidud maade korralise hindamise andmetele.
Maksuameti esialgsetel andmetel tuleb tänavu maamaksu maksta 375 000 inimesel. Millised on lõplikud maksusummad, on maksuamet lubanud teatavaks teha hiljemalt veebruari keskpaigas.
Allikas: ERR