Uued Uudised

Järjekordne “potjomkin”: pudeli külge jäävad korgid hoopis kasvatavad plasti kasutamist

Alates juulikuust peavad plastist joogipudelite korgid ka pärast avamist jääma pudeli külge. Kuigi muudatuse eesmärk oli vähendada plastjäätmeid, on tulemus vastupidine ja plasti hoopis lisandub.

Joogitootjad, kes ka ise pudeleid valmistavad, on juba müüki paisanud karastusjooke, millel kork pudeli küljes. Seda, kuidas kork pakendi külge kinni jääb, otsustab iga tootja ise. Muudatus tuleneb Euroopa liidu direktiivist, mille eesmärk on vähendada plastjäätmeid. A Le Coqis kasutuselevõetud lahendus aga hoopis lisas korgile plasti juurde.

“Meie toodame aastas selliste korkidega tooteid suurusjärgus 45 miljonit tükki. Ja arvestades plastikut, mis juurde tuli, siis meie korkide peale kulub aastas umbes seitse tonni plastikut rohkem. Ütleks, et tahtsime, kuidas oleks parem, välja tuli nagu alati. Loodushoiu mõttes on see täpselt vastupidine suund sellele, mis peaks olema,” lausus A Le Coqi tegevjuht Jaanus Vihand.

Kui kork on pudeli küljes, peaks neid ka ringlusesse varasemast enam jõudma. Eestis kogub taarat Pandipakend, kuid erinevust nende hinnangul märgata pole.

“Ka enne selle nõude rakendumist olid pudelitel korgid küljes. Loomulikult, eks mõni pakend on ilma korgita, aga tarbija ka täna katkub korgi lihtsalt küljest ära ja teeb sellega, mis iganes tahab,” ütles Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.

Sama leiavad ka tarbijad.

“Ei ole mugav. Autos istud, siis pead kahe käega seda kinni panema. Kui mulle ei meeldi, et see on nii, siis ma lihtsalt teen selle katki,” lausus Oleg.

“Ma ei usu, et see väike korgikinnitamine teeb eriti mingit vahet keskkonnale. Pigem see segab mind, kui ma valan jooki, see (kork) on ees kogu aeg,” ütles Kairit.

Kuigi ettevõtetel oli aega direktiivile üle minna aastaid, on ka Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri ja disaineri Martin Pärna sõnul disain mitmel juhul ebaõnnestunud.

“Hea kork oleks see, et inimene ei pane tähele, et oli korgiga mingi küsimus. Ta ju ei osta korki, ta ostab mahla, vett, limonaadi,” lausus Pärn.

Eesti jaoks kasutu direktiivi ülevõtmise asemel vajaks hoopis muu maailm meiega sarnast pakendikogumissüsteemi, leiavad joogitootjad.

 

Allikas : ERR

Exit mobile version