EKRE korraldatud tõrvikurongkäigul pidas kõne ka erakonna noorteühenduse Pöördepunkt Eesti kaasesimees Johannes Niine, kes ütles, et vabadus ei tule iseenesest, vabadus vajab hoidmist.
Johannes Niine: Kallis vaba Eesti rahvas! Täna ei ole lihtsalt kuupäev kalendris. Täna on päev, mil üks väike rahvas otsustas, et ta ei küsi enam luba olemas olemiseks. Meie ajalugu ei ole olnud lihtne. See ei ole olnud mugav. See ei ole olnud turvaline.
Et meie saaksime seda päeva siin ja praegu tähistada, on meie esivanemad pidanud tegema rasket tööd, kannatama ja võitlema. Juba muistses vabadusvõitluses seisid eestlased oma maa ja rahva eest. Hilisematel sajanditel tuli sõdida võõraste lippude all – kord Rootsi, kord Vene riigi teenistuses. Need, kes langesid, ei läinud ajalukku Eesti riigi kaitsjatena. Ka Esimeses maailmasõjas pidid paljud eesti mehed võitlema tsaari eest, mitte omaenda vabaduse nimel.
1918. aastal kuulutati esmalt Pärnus ja seejärel Tallinnas välja Eesti Vabariik. See ei olnud lõpp, vaid algus. Vabadus ei sünni üksnes paberil. Vabadus sünnib siis, kui rahvas on valmis selle eest seisma. Ja meie rahvas seisis. Meie rahvas võitles. Meie rahvas võitis.
Vabadussõjas ei kaitstud üksnes maad. Kaitsti õigust olla eestlane – õigust rääkida eesti keelt ja otsustada ise oma saatuse üle.
Paljud ei uskunud, et Eesti suudab püsima jääda. Kuid just noored – koolipoisid ja vabatahtlikud – uskusid, et Eesti rahval on õigus oma riigile. Nad uskusid, et suudame vastu seista nii sakslastele kui ka bolševikele. Ja me suutsime. See leek, mis süttis 1918. aastal, ei ole kustunud.
See kandus edasi läbi okupatsioonide, läbi küüditamiste, läbi vaikuse ja hirmu aastate. Ajal, mil võõras võim püüdis murda meie vaimu, eemaldati Pika Hermanni tornist sinimustvalge lipp ja asendati see punalipuga. Püüti kustutada meie riigi nimi kaardilt – kuid mitte inimeste südamest.
See tuli elas edasi meie inimeste südames. Täna seisame siin vabas Eestis. Aga kas vabadus püsib iseenesest? Ei püsi. Vabadus vajab hoidmist. Ajalugu on näidanud, et väikese rahva saatus võib sõltuda suurriikide otsustest. Seepärast peame olema valmis seisma oma riigi eest ka siis, kui abi ei tule nii kiiresti, kui loodame.
Meie vabadus püsib siis, kui on inimesi, kes hoolivad – kes panustavad haridusse, hoiavad oma keelt ja kultuuri, kaitsevad oma kodu ja riiki. Vabadust ei hoia ainult relv, vaid ka vastutus, ühtsus ja usk oma riiki.
Tõrvik meie käes ei ole lihtsalt tuli. See on järjepidevus. See on mälestus neist, kes võitlesid enne meid Ja see on vastutus nende ees, kes tulevad pärast meid. Me ei tohi olla põlvkond, kes laseb sellel leegil kustuda. Kui meie hoiame Eestit, siis Eesti hoiab meid. Me ei otsi konflikti.
Aga me ei tagane. Me ei kummarda, me peame olema rahvas, keda austatakse, sest me seisame oma riigi ja väärtuste eest – ning uskuge, me seisame…
Sest see on meie maa. See on meie rahvas. See on meie riik. Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!
Elagu Eesti!”…