ERR teatab, et “”Johannese lähetamine” viib rändama mööda koroonakriisist räsitud Euroopat” – võib juba ette eeldada, milline saade sellest tuleb.
Johannes Trallast räägitakse juba pikemat aega kui ideoloogiliselt ja poliitiliselt selgelt kallutatud ajakirjanikust, mis tähendab seda, et objektiivset ülevaadet Euroopast toimuvast me saatest ei saa. Meenub Lega osalusega valitsuse võimuletulek Itaalias, kui Tralla andis Välisilmas hinnanguks sõna ainult parempoolseid vihkavale vasakprofessorile, kujundades nii väärpilti riigis toimuvast.
Kui selline ajakirjanik saata Euroopas toimuvat kajastama, siis tuleb ülevaade selline, nagu seda näeb Tralla – ja see ei ole kohe kindlasti objektiivne pilt. Ilmselt saab reporteri kaudu teada, kui hea on Brüssel ja liberalism ning kui pahad on kõik rahvuslased ja “paremäärmuslased”, kui hea on avatus ja kui pahad on suletud piirid.
See ei ole ainult trallalik joon – Bretty Sarapuu Postimehest otsis kord Saksamaal Chemnitzis jälgi “paremäärmuslusest” ja leidis need kellegi riietuses ruunimärkide ning fraasi “See you in Walhalla” kaudu. Või siis: “AfD pooldajad leidsin lõpuks Cottbusi kesklinnas pargipingilt, vägijoogid käes. Kuigi enda sõnul läks meeste eelmise päeva pidu pikale ja seetõttu nad eile teekonda valimisjaoskonda ette ei võtnud, avaldati lootust, et võidab sinise tooniga tähistatud partei ehk AfD.”
Sellised “reportaažid” ei ole kuidagi realistlikud, või on vähemalt täiesti ühekülgsed. Meediakanalid ei pea looma sündmustest mustvalget pilti, nagu seda kiputakse tegema, vaid edastama toimuvat kogu oma värvikirevuses (mitte ka vikerkaarevärvides!).
Johannes Tralla aga ei ole kuidagi usaldatav ajakirjanik, et uskuda tema edastatavat infot Euroopast – nagu see on ka Mari-Ann Rohemäe infoga USA-st. Seega – kes veerandit Johannese lähetamisest usub, on nagunii poolega petta saanud.