Populaarne huumorikülg lugejakiri.ee kirjutab, et opositsioon kaalub iseenda umbusaldamist, et vähemalt kordki üks umbusaldus ka läbi läheks. See iseloomustab väga ilmekalt Reformierakonna esimehe Kaja Kallase käitumist eelmisel aastal toimunud riigikogu valimistest alates, kui pikalt valitsenud reformierakond vaatamata heale valimistulemusele oma ülbuses opositsiooni kukkus.
Kaja Kallase pidev soigumine ühel ja samal teemal pole enam isegi poliittehnoloogiliselt adekvaatne, pigem meenutab see kõik katkist grammofoniplaati, mille tõrkumine ruttu kõik ära tüütab. Inimesed küsivad, kas tal tõesti endal juba imelik ei ole.
Eile käis sama jutt ETV saates „Esimene stuudio“. Ei, see ei olnud kordussaade, vaid otse-eeter. Aga kõik need jutupunktid on nii tuttavad, et muutunud lausa talumatult igavaks.
Ikka see, et üks või teine, enamasti see üks, ei sobi ministri ametisse, et reformierakond on valmis ise valitsust tegema ja et valitseb pettumus praeguses valitsuses…
Seejuures kordab ta aina ja aina oma vigu, üritades tegema kõik, et saada ise võimu juurde, et säilitada veel viimsedki niidid toiduahelas ja hoida pettunud erakonnakaaslasi parteist ja poliitikast lahkumast.
Eesti Ekspress kirjutas, et Kallas oli nõus Jüri Ratasele isegi peaministri kohta pakkuma. Samuti oli ta valitsuskriisile kaasa aidates ja seda ära kasutades hakanud pidama läbirääkimisi taas mitme partneriga.
Viimases hädas hakkas ta tülitama koalitsioonisaadikuid, et nad üle hüppaks ning selle pealt läks ta ka ajakirjandusse bluffima.
Kokkuvõttes, piinlik ja nõme on vaadata seda jõuetut ja vastikut võitlust, mida Kaja Kallas korraldab.
