Kuulsas Harry Potteri saagas on kuri võlur, kelle nime Voldemort ei julge keegi välja öelda, selle asemel öeldakse “see, kelle nime ei öelda”. Ka Eestis ei tohi varsti (tegelikult juba nüüd) üht perekonnanime (ega nende tegusid) suhu võtta – EPL kasutabki juba nimetust Perekond (“Näib, et idast ei tulnud Perekonda ainult raha, vaid ka mõtteviis. Perekond selles võitluses vahendeid ei vali.”)
Järjekordne Kallas-Halliku skandaal ilmus huvitaval kombel välja just sel päeval, mil Riigikogus hakatakse menetlema tsensuuri- ja meelsuskontrolli seadust – see annab aimu, mis hakkab edaspidi juhtuma. On ju eelnõu järgi ette nähtud ka karistamine “vaenu õhutamise eest” poliitiliste vaadete tõttu. Ei maksa arvata, et nüüd lõpetatakse EKRE materdamine – ei, see annab võimaluse võimulolijatele, keda ei tohi “poliitiliste veendumuste” tõttu kritiseerida, kutse passiivsele vastupanule ja kodanikuallumatusele aga võib tulevikus olla juba suur kuritegu.
Arvo Hallik pani juba aegsasti asjad paika – ega siis tsensuuriseadus ainult vanglat tähenda, Lääne kogemus ütleb, et inimesi hakatakse ruineerima ka suurte trahvidega. Sageli taanduvad inimesed selle tõttu isegi kiiremini. Ka peaminister ise on juba kohtukulli kasutanud, sulgemaks suu ühel vandeadvokaadil.
Ärimehed töötavad suures konkurentsimaailmas ja neile ei tooda midagi lihtsalt kätte – ja on huvitav, et Arvo Hallik sai “hingelise trauma” ühe õppejõu kahest lausest. See on ikka rohkem lillelaste rida, kes minestavad juba EKRE või Trumpi nime kuuldes. Idaäri peaks mehi eriti karastama.
Aga suured rahasummad ravivad tipp-poliitikute ja suurärimeeste hingehaavad ühe laksuga terveks. Päris huvitav oleks teada, kui “kõva mehena” Hallik nüüd ennast tunneb…
EPL hoiatabki: “On tulnud ka mõtteviis, mille järgi rikkus annabki õiguse. Praegusel juhul nägime, kuidas selle abil materdada üht kriitikut. Teised, olge valvel. Selles võitluses vahendeid ei valita.”
Meedia hinnangul on juhtumi puhul tegemist rünnakuga sõnavabaduse vastu, mida inglise keeles tähistatakse lühendiga SLAPP (strategic lawsuits against public participation või strategic litigation against public participation), mis tähendab eesti keeles vaigistuskaebust ehk üldsuse osalemise vastast strateegilist hagi, mida kasutatakse kriitikute vaigistamise eesmärgil. Kaebaja eesmärk ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu, milleks palgatakse tuntud ehk kalleid advokaate, seisab Wikipeedias.
Uued Uudised