07.06.2018
Sots Rainer Vakra õpetab lapsi õigesti hääletama.
Eestis hakkab üha enam silma jääma riigi plaan eraldada lapsed võimalikult vara perest ja vanematest, et neist multikultuursed riigikodanikud vorpida.
Keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) peab plaani alusharidus ehk lasteaed lastele kohustuslikuks muuta ja kes lasteaias ei käi, oleks ametlikult koduõppel, mõistagi kontrollitaval.
Kogu plaanil tõmbab katte maha endine haridusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi, kes ütleb ERR-is: “Täiendav argument on, et mitte-eestlased peaksid koolimineku ajaks saama eesti keele kätte ja lapsed õpiksid koos. Sest muidu me venelasi Eesti ühiskonda ei sulata ja nende konkurentsivõimet ega meelsust ei taga.”
Siit selgubki esimene tegelik põhjust: lapsed tuleb panna kakskeelsesse lasteaeda. Ligi justkui ei teaks metsajooksnud integreerimisest midagi ja usub, et lapsed saavad koos selgeks nii eesti keele, kui ollakse venelane, ja vene keele, kui ollakse eestlane.
Edasi pole enam raske toimuvat ette kujutada: juba on lasteaedades olemas ka lasteraamatud peredest, kus on kaks issit; lasterühmadest, milles on nii valged, pilusilmsed kui ka neegrilapsed ja nii edasi — riik leiab, et multikultiõpetust tuleb juba anda pisikesest peale, muidu tea, mida need “rassistlikud” vanemad neile pähe taovad. Isa ja ema tagurlikkus tuleb õigel ajal paljastada ja laps õigele ideoloogilisele lainele suunata!
Nii paljastubki globalistliku riigiideoloogia soov võtta lapsed juba varakult pere, vanemate ja vendade-õdede juurest ära, panna nende “õige” õpetamine riigi õlule, teha neist globalistliku mõtlemisega riigikodanikud ja hoida kasvavat põlvkonda eemal esivanemate “rahvuslikust düstoopiast”. Riik hakkab looma Pavlik Morozovite põlvkonda.
Kolme- kuni seitsmeaastastest lastest käib praegu lasteaias 94 protsenti. Nagu näha võib, käib jutt väga väikesest protsendist. Minister Reps ütles ERR-ile, et ühel keskmisel aastal jääb alusharidusest kõrvale koguni kümme protsenti lastest. Ja see on tema sõnul probleem, sest need lapsed olevat sotsiaalselt kõrvale jäetud ja vajavad hiljem õpiabi.
Niisiis peab haridus- ja teadusministeerium plaani kehtestada Eestis kohustuslik alusharidus ehk sisuliselt tuua kohustuslikku kooliiga varasemaks. “Oluline on see, et sellel lapsel on kogu aeg silm peal ja me näeme, kuidas ta areneb. Ja loomulikult siis saavad ka sotsiaaltöötajad ja kõik teised sekkuda, kui seal on tõsiseid probleeme,” sõnas minister. Ehk siis tahab riik pereelul igati silma peal hoida.
Repsi plaan jääb küsitavaks näiteks ka selles osas, kust võetakse tühjaks jooksnud Eesti maapiirkondades need lasteaiad, mida on juba massiliselt, ja kuidas saab olema korraldatud nende lasteaeda ja kojusõit. Keskerakondlasest ministri plaan aga on loogiline jätk president Kaljulaidi ja “kahesajaeestlase” Kristiina Kallase kakskeelsete lasteaedade projektile.