“Tänapäeva kratid. Meie esivanemate raagu viheldud vihtadest ja luuavarrest valmistatud, hõõguvast söest südamega varustatud, kuu kolmanda neljapäeva südaööl ristteel kolme veretilgaga lunastatud kratt võib valmistajale küllust ja jõukust tuua, aga kui teda hoolega ei käsitseta, võib ta ka ohtlik olla. Kui arvame välja valmistamise, võib tänapäeva tehisintellekti kratte samade sõnadega kirjeldada.
Tehisintellekt on masina võime imiteerida inimeste käitumist. Närvivõrke imiteerivad kratid suudavad ka oma programmid ise paremaks programmeerida. Kui nad õpivad nagu inimesed oma varasematest otsustest, vigadest ja õnnestumistest, oskavad nad parema lahenduse saamiseks uued algoritmid kodeerida.
Pole kahtlust, et inimkond on tehisintellektist juba palju kasu saanud, kuigi oleme astumas alles esimesi samme. Kõige suuremad internetitehnoloogia firmad, mille väärtus on sadades miljardites dollarites, nagu Microsoft, Google, Apple ja Facebook, panustavad tehisintellekti krattidele, et jätkata oma väärtuse tõstmist, ja sama pühendunult suhtuvad tehisintellekti tõsiselt võetavad ja selleks pürgivad organisatsioonid, ärid ja tootjad.
Senised saavutused
Tehisintellekti algaastate seniste saavutuste hulka kuulub inimelu pikendamine meditsiiniliste uuendustega – tõhusamate vaktsiinide ja arstirohtude kiirema leiutamisega, haiguste täpsema diagnoosiga ja kirurgia parema õnnestumisega. Eestis hakkab kratt peatselt otsustama, millal on vaja kutsuda inimesed läbivaatusele.
Finantsteenuste pakkujad – börsimaaklerite ja rahaülekannete kratid on eriti tulusad. Aktsiate ostu-müügi kratid, kellele on selgeks saanud, millised uudised või kasvõi Ameerika presidendi Donald Trumpi säutsud mõjutavad börsihindu, suudavad suuri varandusi teenida sekundi murdosa jooksul tehtud ostu- või müügiotsustega. Ka lihtsamate finantstehingutega on võimalik head äri teha. Firmaga TransferWise alustasid kaks andekat eestlast Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann 9 aastat tagasi mitte millestki. Selle börsiväärtus on tõusnud viiele miljardile dollarile.
Pilvandmetöötluses (ingliskeelne Cloud computing), mis pakub kasutajatele suuremahulist arvutusvõimsust, aitavad kratid reageerida, mõtelda ja õppida sarnaselt inimestele. Analüüsides suuri andmebaase ja leides seoseid, aitavad nad vältida vigu, mida inimesed võiksid teha.
Transporditööstuses on kratid juba suutnud päästa inimelusid, aga ees ootab palju enamat – järjest tihedamaks muutuva õhu- ja maanteeliikluse ohutus, isejuhtivad autod, mis pole kunagi roolis ülearuste alkoholipromillidega, mis ei vaja puhkepause, mis hoiduvad tavapärastest inimeste eksitustest.
Ajaviite ja mängude vallas said tehisintellekti kratid üldsusele tuntuks, kui arvutiprogrammid allutasid maailmameistrid male- ja veelgi keerulisemas hiina „Go“ mängus. Huvitavam on aga Facebooki eelmise aasta mais turustatud virtuaalse reaalsuse Oculus Go, mis laseb kasutajal näha simuleeritud, interaktiivse riist- ja tarkvara poolt loodud ümbruskonna simulatsiooni stsenaariumiga, mis näib reaalse füüsilise elamusena. Eesmärk on luua täielik süüvimine ja tunne olla füüsiliselt mittefüüsilises maailmas.
Kaitsevägede relva- ja küberkaitse süsteemid kasutavad üha enam tehisintellekti kratte. Autonoomseid relvi defineerib Ühendatud Kuningriigi kaitseministeerium kui „süsteeme, mis suudavad aru saada kõrgema taseme kavatsustest ja juhistest“. Tajudes oma ümbruskonda, suudavad need teha, mida vaja, et saavutada soovitud tagajärg. Tulevikus võib välja kujuneda algoritmidel põhinev, ilma riigi- ja tegevuspiirideta lahinguväli, kus peetakse sõda, mida inimesed pärast relvasüsteemide käivitamist enam täiesti ei kontrolli. Eestile võiks kujuneda tehisintellektil põhinev küberrünnaku võimekus oluliseks tõrjevahendiks sõjalise rünnaku vastu.
DeepMind Technologies, mis kuulub Google’i kompanii Alphabet allüksusele, on, nagu nad väidavad, maailma juhtiv organisatsioon tehisintellekti uurimiseks ja positiivseks rakendamiseks. Nende missioon on „ületada tehisintellekti piiranguid ja leiutada programme, mis oskavad ise õppida lahendama keerulisi probleeme.“
Tehisintellekt ja selle kratid on jõudnud jäämäe faasi – juba praegu kasutusel oleva imelise veepealse osa all peitub massiivne tulevikumaa, mis on küll aimatav, aga mis võib päädida ettenägematu tehnoloogia ja ühiskonnaga.
Tulevikuplaanid
Eesti on valmistumas tulevikuks, kus tehisintellekti kratid mängivad olulist rolli. 2019. aasta 5. mail esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja ekspertrühma eestvedaja Siim Sikkut krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu analüüsi ja selgitas, kuidas tehisintellekti krattidega tulevikus toimetada. Ta vihjas Eesti demograafilisele olukorrale, kus on vaja tulla toime üha vähemate töötajatega. Seda probleemi saab lahendada kõrgema tootlikkusega, mida võimaldab tehisintellekt.
Mõjuka Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi mainekas professor Max Tegmark, The Future of Life Institute (Elu Tuleviku Instituut) asutajaliige ja president väidab: „Kõik, mis tsivilisatsioonis on meile armas, on intellekti tulemus, seetõttu võimaldab inimese intelligentsi võimendamine tehisintellektiga potentsiaalselt tsivilisatsioonil õitseda rohkem kui kunagi varem – niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna.“
Elu Tuleviku Instituudi asutajaliikmed olid, muide, ka mustade aukude uurija astrofüüsik Stephen Hawking, Tesla elektriautode ja kosmoserakettide ehitaja Elon Musk ja maarahva tubli poeg Jaan Tallinn, üks Skype’i kommunikatsioonisüsteemi loojatest.
„Niikaua kui me suudame hoida seda tehnoloogiat kasulikuna“ on tähendusrikkad sõnad Tegmarki väites. Maailma kõige targemate teadlaste hulgas on neid, kes arvavad, et tehisintellekt loob inimkonnale tuleviku ilma sõdadeta, haigusteta ja vaesuseta, aga on ka neid, kes arvavad, et see viib inimkonna hävingule.
Ohud. Ühiskonnaga manipuleerimine
Tehisintellekti kratid võivad meile ohtlikuks muutuda mitmel põhjusel. Need võiksid kindlasti ohtlikud olla autokraatlike despootide käsutuses, kelle eesmärk on lisaks enda riigi ainuvalitsejaks olemisele ka teiste riikide vallutamine ja teiste rahvaste alistamine.
Kommunistlik Hiina represseerib julmalt 13 miljonit vähemusrahvuste liiget. Lisaks interneti, ajakirjanduse ja õppeasutuste kontrollile kasutatakse Hiinas massilist inimeste järelevalvesüsteemi, mis põhineb tehisintellektil ning aitab inimesi hinnata ja tasustada või karistada vastavalt nende truualamlikkusele.
Ka demokraatlikes ühiskondades on põhjust karta, et gigantsete tehnoloogiafirmade, nagu näiteks Google’i või Facebooki omanikud või töötajad suudavad mõjutada valijaid hääletama nende poliitikute poolt, kes on nende soosikud. Päris kindlasti mõjutasid Google, Twitter ja Facebook selle aasta USA presidendi valimisi.
Tehisintellekti areng manab silmade ette ühiskonna, mida kirjeldas George Orwell oma aastal 1949 avaldatud totalitaarset tulevikuriiki kirjeldavas raamatus „1984“, kus „mõttepolitsei“ karistab iseseisvalt mõtlejaid ja Suur Vend jälgib kõiki.
Google’i kompanii alguspäevil püstitasid asutajad omale lihtsa eesmärgi: „Don`t be evil!“ „Ära ole õel!“ Nad selgitasid, et kui neid kolme sõna järgida, siis Google’i ega nende töötajad midagi halba kunagi ei tee. Näib aga, et firma teenistus ja kasv trumpab üle kõik muu. Hiljuti oli Google keeldunud tegemast tööd USA riigikaitse huvides, aga oli nõus valmistama tehisintellekti programme Puna-Hiina kommunistlikule režiimile, mis aitavad sealsetel valitsejatel hoida rahvast pideva kontrolli all.
Eelmisel aastal lõpetasid nad ka oma esialgse moto kasutamise – see asendati pika ja lohiseva eetikakoodiga, mille lõpulausesse on küll ka varasemad kolm sõna mahutatud. Vaevalt nende töötajad vaevuvad seda lugema või tõsiselt võtma.
Eksistentsiaalne oht
Paljud väga andekad teadlased hoiatavad, et tehisintellekti kratid võivad muutuda inimkonnale ohtlikuks. Sellistele hoiatustele pani juba 1965. aastal aluse Inglismaal sündinud Poola juudi päritoluga matemaatika- ja krüptograafiaekspert Isadore Jacob Gudak, hiljem tuntud nime all I. J. Good. Ta hoiatas, et üliintelligentne masin võib disainida veelgi intelligentsemaid masinaid, millele järgneks plahvatuslik intelligentsi areng ja sel juhul jääksid inimesed kaugele maha.
Enamik teadlasi kaldub arvama, et kuna masinatel puuduvad vaba tahe, teadvus ja tunded, siis pole karta, et nad tahavad, üritavad või suudavad inimesi kahjustada. See võib aga siiski osutuda võimalikuks. 2015. aasta Puerto Rico tehisintellekti konverentsil, kus osales mitukümmend maailma kõige prominentsemat eksperti, avaldati arvamust, et see võib juhtuda juba enne aastat 2060.
Tunded ja tahe põhinevad närvivõrkudel. Kui masinad, mis kasutavad inimeste ajudele sarnanevaid närvivõrke, muutuvad nii targaks, et nad oskavad endid ise täiendada ja muutuda iga täiendusega järjest võimekamaks ja targemaks, siis võivad nad jõuda nii kaugele, et teavad kõike, mida on võimalik teada, ja suudavad teha kõike, mida on võimalik teha. Siis olekski nad ilmselt ka võimelised otsustama ilma inimeste abita, millega neil oleks huvitav ja kasulik tegeleda.
Mõttetargad masinad taipaksid, et võrreldes nendega on isegi kõige geniaalsematel inimestel ainult udune arusaam universumi olemusest. Pealegi peavad inimesed teisi omataolisi tapma ja sööma, et oma kehadele energiat toota ja elada. Mõtlevad masinad võivad seevastu rakendada kõik universumi tohutud energiaallikad, et endid järjest targemaks ja võimsamaks muuta. Ei saaks tarkadele masinatele pahaks panna, kui nad leiavad, et sellised primitiivsed, tülikad olevused nagu inimesed on ajast ja arust, neid pole maakeral ega universumis enam vaja.
Oleviku oletused, tuleviku tõotused
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kasvandik, Google’i kompanii peainsener Ray Kurzweil arvab, et tehnoloogiline areng laseb tulevikus inimeste ja masinate intellektil liituda uuteks trans-inimesteks. See näib küll utoopiline olevat, aga Kurzweili, kes on kahtlemata üliintelligentne, tasub tõsiselt võtta. Ta on pälvinud USA kõrgeima autasu tehnoloogiliste uuenduste eest ja palju teisi tunnustusi erakordsete saavutuste eest. Teda on austatud 21 audoktorikraadiga, viis ta seitsmest teaduslikku laadi raamatust on olnud bestsellerid.
Mis võiks aga motiveerida mõttetarku masinaid edasi arenema ja eksisteerima, kui nad oma loojaid mõttetarkuselt ületavad? Nobeli füüsikaauhinna laureaat Steven Weinberg väidab, et mida arusaadavamaks saab universum, seda mõttetum see näib. Talle vaidleb aga vastu samuti palju premeeritud ja tunnustatud teoreetiline füüsik ja matemaatik Freeman Dyson. Dyson väidab, et ükski intelligentsiga universum pole mõttetu. Oma aastal 1988 avaldatud esseekogumikus „Infinite in All Directions“ („Igatpidi lõpmatu“) üritas ta tõestada, et intellekt suudaks säilida praktiliselt igavesti isegi lõpmatuseni paisuvas universumis. Ta arvas, et pikapeale levib kosmiline mõttetarkus kogu universumis ja muudab selle tohutu suureks kosmiliseks mõttetargaks.
Kui Weinbergil on õigus, siis võiks ju arvata, et üliintelligentsed masinad kaotavad pikapeale igasuguse huvi niihästi universumi kui ka universumi vallutamise vastu, aga kui õigus on Dysonil, siis muutuvad mõttetargad masinad kõikvõimsateks kõiketeadjateks. See ongi paljude inimeste arvates jumal.
John Horgan, ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud teaduslike artiklite avaldamisele, nimetab spekulatsioone sellest, mis motiveerib mõttetarku masinaid, teaduslikuks teoloogiaks. Ta pooldab selles vaidluses Dysonit, toetudes peamiselt Gödeli teoreemile. Kurt Gödel avaldas aastal 1931 oma kuulsa teoreemi, mis tõestab, et kõik aksioomide süsteemid püstitavad küsimusi, mida pole võimalik samade aksioomide alusel lahendada. Seega saab järeldada, et niihästi matemaatika, ja kuna füüsika põhineb matemaatikal, siis ka füüsika on lõpmatu ja võib kesta igavesti.
Ega keegi tea, mida tulevik toob. Võime aga kindlad olla, et inimeste loomupärane uudishimu ja teadmiste janu sunnivad meid jätkama tehisintellekti krattide loomist, vaatamata kõikidele hoiatustele ja mistahes ohtudele.
Tasub aga kindlasti meenutada meie ennemuistsete krativalmistajate hoiatust – kratti peab õigesti kasutama, et too peremehele kallale ei läheks ega teda koos endaga vanapagana juurde maa alla ei viiks.”
Katkend Jüri Toomepuu raamatust “Meest sõnast… valik kirjutisi”
