04.02.2019
Kert Kingo
Jurist ja EKRE korruptsioonitoimkonna juht Kert Kingo juhib tähelepanu sellele, et Andmekaitse Inspektsioon ei anna seoses erakondade kriminaalsete liikmete nimekirjade avaldamisega omapoolset selgitavat infot, kuigi Eesti Päevaleht, kes sellist infot massiliselt kasutab, tundub igale poole ligi pääsevat.
“28. jaanuaril 2019 saatsin Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) teabenõude, soovides seoses isikuandmete kaitse seadusega teada, kas isiku karistusandmete (sh kustunud) avaldamine selge viitega isiku nimele, karistuse ajale ja toime pandud teo sisule avalikus meedia väljaandes on õiguspärane? Lisaks soovisin veel teada, milliseid andmeid võib avalikus meedia väljaandes avaldada ja milline on meedia väljaande vastutus ebaseaduslikult avaldatud andmete korral, kui sellega on rikutud isiku õigusi?” kirjeldab jurist oma teabenõuet.
Kohe järgmisel päeval teatas AKI, et tõlgendavad saadetud teabenõuet (vastamise tähtaeg on 5 päeva) selgitustaotlusena, mille vastamise tähtaeg on 28. veebruar 2019. Sellega ei olnud Kert Kingo nõus ja ta saatis AKI-le vastukirja, milles selgitas järgmist:
“Seadus näeb ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab andma tasuta selgitusi asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta, ja esitatud märgukirjale või selgitustaotlusele peab vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Seega ei ole AKI automaatne 30 päevase tähtaja kehtestamine seadusega kuidagimoodi kooskõlas. Kuna minu saadetud küsimused olid Andmekaitse Inspektsiooni põhivaldkonna põhised ja kuuluvad inspektsiooni igapäevaste tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste/pädevuste hulka, siis leian, et neil puudub põhjus nii elementaarsete küsimuste vastamisel lähtuda 30 päevasest tähtajast.”
Eelkõige just erinevad riigiasutused peavad juristid sõnul olema kodanikele kättesaadavad ja nende suhtes toetavad, ning andma oma töövaldkonna kohta kodanike küsimustele võimalikult operatiivselt selgitavaid vastuseid.
“Arvestades, et seadus näeb ette, et selgitustaotlusele tuleb vastata viivitamata ja minu esitatud küsimused ei eelda ajamahukat materjalide otsimist või kirjandusega tutvumist, ei liigitu AKI määratud 30 päevane tähtaeg kindlasti viivitamata vastamise mittevõimalikkuse kategooriasse ja on pigem pahatahtlikult ja põhjendamatult selgituste andmist venitav tegevus,” selgitab Kert Kingo. “Juhin veelkord tähelepanu, et tegemist on Andmekaitse Inspektsiooni põhivaldkonnaga ja maksimumtähtajani vastuste edastamine ei ole ega saagi olla mingit moodi põhjendatud. Sellele kirjale ma vastust pole veel saanud.”
Tegelikult tahab jurist inspektsioonilt teada vaid kahte asja: kas nende andmete avaldamine on õiguspärane ja kas meedia vastutab selle eest, millises vormis ta seda infot kasutab? Otsest vastust tundub ametnikel olevat raske anda…
Praegu jääb mulje, et erakondade “kriminaalsete” nimekirjade avaldamine pole pelgalt ühe väljaande ajakirjanike algatus, vaid see on osa suuremast valimiseelsest mängust. Kuigi avalikkuse ette jõuavad kõigi erakondade nimekirjad, saab alati neis mängida taustaga – näiteks võib mõne erakonna puhul piirduda vähetähtsate persoonide ja väiksemate seaduserikkumistega loo esiplaanil, teistel aga tuua välja räigemad momendid.
Andmekaitse Inspektsioon igastahes näitab oma suhtumisega, et nemad jääksid hea meelega varju ja valimiskampaanias võib seetõttu isikuandmetega vabalt mängida – sest kuigi Eesti Päevalehe enda sõnutsi tahetakse sellega erakondi panna oma ridu üle vaatama, on ühes väljaandes läinud massiliselt liikvele inimeste taustaandmed, sealhulgas ka need, mis on aegunud ja vähetähtsad. Kui inspektsioon lähtub tähtajast 28. veebruar juba ainuüksi hinnangu andmisel, võib karta, et isikuandmetega saavad teatud jõud soovi korral valimiskampaania käigus veelgi mängida.