17.02.2022
Minister Maris Lauri
Neljapäeval, 17. veebruaril mõistis justiitsminister Maris Lauri hukka väidetava politseinike ründamise 3. veebruaril, seega kaks nädalat pärast sündmust, kui teema on meedias ja sotsiaalmeedias juba põhjalikult läbi jahvatatud.
“3. veebruaril toimus Tallinnas koroonapiirangute vastane meeleavaldus, mille käigus takistati politseisõidukite liikumist ning politseinike suunas visati lumepalle. Hiljem on meeleavaldustel osalenud inimesed tuvastanud korrakaitseorganite esindajaid ning neid ja nende pereliikmeid ahistanud,” ütles Lauri ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. “On väga ohtlik tendents, kui inimesi õhutatakse vägivallale politseinike vastu, kes on meie ühiskonna kaitsjad. Järjest enam on näha, et inimesi rünnatakse nende ameti tõttu, näiteks ka mitmed arstid on viimasel ajal sattunud rünnakute ja ähvarduste osaliseks. Sellesse tuleb väga tõsiselt suhtuda, selline käitumine on täiesti lubamatu ja õõnestab eesti riiki.”
Kui oht oleks tõesti olemas, oleks selle aja peale, mil justiitsminister ärkas, juba suur hulk korrakaitsjaid ja nende peresid kangelaslikult langenud.
“…näiteks ka mitmed arstid on viimasel ajal sattunud rünnakute ja ähvarduste osaliseks,” ütleb Lauri. Kuna arste füüsiliselt rünnatud pole, siis on jutt ilmselt verbaalsest ründamisest, ja seal on näiteks perearst Karmen Joller olnud ise teadlik oma sõnavõttudega provotseerija, ning tema tegevus on arstile sobimatult kandunud selgelt poliitikasse. Rünnakud Jolleri vastu on suuresti maailmavaatelised, provotseeritud tema enda poliitiliste veendumuste avalikkuse ette paiskamisest.
Lauri hilinenud sõnavõtt on ajendatud poliitilisest rünnakukampaaniast, mille algatas “Pealtnägija” kolmapäeva õhtul, kuid sedavõrd ebaõnnestunult, et tembeldas mullukevadised meeleavaldusedki SAPTK korraldatuks.
Justiitsminister lülitus kampaaniasse alles nüüd, kuigi on väheusutav, et ta sai esmainfot alles ERR-i sopasaatest. Lauri peaks teadma, et konflikt ei toimunud meeleavaldusel, vaid kaugemal sellest, ning politsei vastas olid iseeneseslikult kodanikualgatuse korras tekkunud Vabaduse konvoiga liitunud inimesed.
BNS lisab: “Minister rõhutas, et meeleavaldustel osaledes on oluline silmas pidada, et kui avalikus ruumis käitutakse avalikku korda rikkudes, võib olla tegemist väärteoga. Kui selle käigus kasutatakse ka vägivalda, näiteks teiste meeleavaldusel osalevate inimeste suhtes, võib tegemist olla kuriteoga. Oma tööd tegeva avaliku võimu esindaja suhtes vägivalla kasutamine on kuritegu. Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine on väärteokorras karistatav. Võimuesindaja laimamine on aga karistatav kuriteona.”
Küsimus ministrile: kui palju on algatatud juurdlusi? Kõik sellised asjad peaks algama just politseijuurdlustest, kuid Eesti võimupoliitikud alustavad selliste probleemide paiskamisega sotsiaalmeediasse, et pinged lõkkele lüüa – ka Kaja Kallas on tuntud kui Facebookis riigiasjade ajaja. Maris Lauri ärkamine kaks nädalat päärast sündmusi aga on lausa anekdootlik.