Euroopa Liidu maade ja Eesti peavoolumeediad kirjutab Brexitist ainult halba ja seda veel rõhutatult mustades toonides.
Päris tõesena kirjeldatakse seda, kuidas Briti lennukid kukuvad pärast 29. märtsi alla, sest mitte ükski riik ei võta neid vastu; kuidas Briti politsei valmistub massirahutusteks, sest kõik esmatarbekaubad kaovad müügilt; kuidas London jääb puhta veeta ja linlased hakkavad jooma Thamesi saastunud vett, sest üht puhastusseadmetes kasutatavat komponenti saab ainult EL-ist, ja nii edasi.
Muide, selle viimase uudise puhul tahaks küll küsida, et mis ebainimlikud ebardid need Euroopa Liidus elavad, et londonlastel lastakse pigem solgivett juua, aga abistavat sõbrakätt ei ulatata. Aga Brüssel on ju selle kaude ka välja öelnud – nende eesmärk pole mitte toimiv kokkulepe, vaid Suurbritannia karistamine. Nii et Junckeri, Timmermansi, Verhofstadti ja teiste taoliste peale mõeldes tuleb uskuda küll – nad lasevadki lennukitel alla prantsatada ja solgiveel kraanist joosta, kuni britid põlvili langevad.
Mõistagi ei kuku Suurbritannia Zimbabwe või Haiti tasemele ja ühiskond eksisteerib edukalt ka pärast Brexiti – nende õudusjuttude eesmärgiks on hirmutada tavalisi naelu peos veeretavaid britte sellega, nagu tooks lahkulöömine kaasa kaose ja vaesuse. Jäägu see valeinfo südametute eurokraatide hingele.
Kui vaadata ERR-i uudise “Hard Brexit – mida see Eestile tähendaks?” pealkirja, jooksevad üle selja õudusvärinad – kas nälginud britid hakkavad üle La Manche`i tormates Euroopat paljaks sööma? Aga ei, selgub, et midagi hullu pole oodata. Nagu ka Estonian Airi endise juhi Toomas Petersoni jutust Brexiti-järgse lennuliikluse kohta selgub.
Lepinguta lahkumise korral lõppeb inimeste vaba liikumine Suurbritannia ja EL-i riikide vahel. Kui lugeda ERR-i kirjeldust Suurbritannia kodanikest Eestis ja meie omadest sealmail, siis muutused on protseduurilised ja tähtajalised. Ei midagi hullu, lihtsalt tuleb pisut rohkem muutustega arvestada.
Reisimine – britid ei saa enam kasutada EL-i, Euroopa majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele reserveeritud radasid piirikontrollipunktides. Suurbritanniast EL-i sisenemisel hakkavad maksuvabadele tubakatoodetele ja alkohoolsetele jookidele kehtima koguselised piirangud. Mõned lennuliinid kaovad, aga üldiselt saavad lennud jätkuda, kui nende toimumiseks on Ühendkuningriigi lahkumise ajaks olemas õiguslik alus.
Ühendkuningriigi leppeta lahkumisel lõpeb kaupade vaba liikumine. Kaupade liikumist käsitletakse kui eksporti ja importi kolmanda riigiga, millele kehtivad vastavad EL-i õigusaktid.
Kaubanduses hakkavad britid ja liikmesriigid vastastikku kohaldama WTO enamsoodustusrežiimi põhimõttele vastavaid tariife ehk samu tariife, mida EL praegu kohaldab kolmandate riikide suhtes.
Eestis resideeruvatel briti pensionäridel on otstarbekas sõlmida vabatahtlik kindlustusleping haigekassas. Suurbritannias elavad Eesti pensionärid peavad uurima sealseid võimalusi ravikindlustuse tagamise kohta.
Muidugi on see vaid osa muutustest, mida ERR pidas vajalikuks esile tuua, kuid hirmuvärinad igal juhul kaovad. Sest puudu on üks oluline moment: taevas kukub alla, tuleb hiidlained, Briti saared vajuvad sügavale ookeani põhja ja alles jääb süvik. Sest seda üritavad Brexiti-vastased punnissilmi tõestada. Ainult et Suurbritannia jääb, jõuka ja iseotsustavana.
Allikas: ERR
Toimetuselt: 1587. aastal asusid üle 100 Inglismaalt saabunud mehe, naise ja lapse elama tänases USA-s Põhja-Carolina osariigis asuvale Roanoke`i saarele. Kui aastal 1590 Suurbritanniast Roanoke`ile varustuslaev jõudis, leiti asula aga mahajäetuna ja kõik kolonistid olid jäljetult kadunud. Mis nendega juhtus, pole tänaseni kindlalt teada.
Ainsad märgid, mille kolonistid (90 meest, 17 naist, 11 last) olid maha jätnud, olid ühte külakest ümbritseva tara posti kraabitud sõna CROATOAN ja lähedalasuvasse puusse uuristatud tähed C-R-O. (Delfi Forte)