Kadrinas avatati kultuuritänaval endisele riigivanemale pühendatud mälutähis. Lisaks esitleti Riigikantselei tellimusel valminud Kalev Kuke akadeemilist uurimust „Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu“.
Strandman sündis Neeruti vallas ning tema viimne puhkepaik on Kadrina kalmistul. Tema sünnikodu tähistab ka mälestuskivi.
Otto Strandmani oli kahekordne Eesti valitsusjuht, esimene peaministri ametinimetust kandnud isik, Riigikogu esimene esimees, Maanõukogu esimees, diplomaat, I kuni V Riigikogu liige, maareformi üks eestvedajatest ja Eesti moderniseerija.
Ajaloolase Anti Poolametsa sõnul on Otto Strandman saanud ajaloouurijatelt ning riigilt teenimatult vähe tähelepanu, ent tuleb tunnustada, et lõpuks on jõutud suurmehe biograafia väljaandmiseni. „Mees, kes oli Vabadussõja aegne peaminister, vajab varjust esiletõstmist. Kui USA-s on riigi asutajad tänaseni väga suure au sees, siis Eestis on veel pikk tee minna, et tajuda Vabadussõja sõjameeste ja riigi asutajate teeneid samal moel.“
Lisaks Vabadussõja kindla käega juhtimisele nii pea- kui sõjaministrina oli Strandmani järgmine kõrghetk aastal 1924 rahaministri ametis, kui ta oli Eesti krooni käibeletooja. Kulla alusele seatud ja marga asemele tulnud kroon stabiliseeris eesti majanduse olukorras, kus Konstantin Päts ja temaga seotud ringkonnad olid teinud suuri panuseid Nõukogude Venemaaga äri edendamiseks, ent ebaõnnestusid, tõmmates ka Eesti majanduse keerulisse seisu.
Peale raamatuesitlust avati Kadrina rahvamaja ees mälutähis Otto Strandmanile ja Kadrina rahvamajale. See on ühtlasi esimene stend Kadrina kultuurikoja poolt eestveetava kultuuritänava projektis. Kokku on Kadrinas planeeritud tutvustada kogukonna ajalugu viieteistkümne olulise isiku kaudu.