Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles neljapäeva õhtul ETV saates “Esimene stuudio”, et kaitseväest läheb Poola piirile appi umbes 60 inimest. Ta märkis ühtlasi, et kuigi meediat Poola piirile ei lasta, pole meedia lubamine piirile kajastama tsenseerimine.
“Üks põhjus, miks ajakirjandus hoitakse eemale, on see, et ajakirjandus etendab tahtmatult vastaspoolele ka luureelementi. Kõike, mida näeme avalikkuses, televisioonis, seda vastaspool oskab väga hästi ära kasutada. See on samamoodi üks põhjus, miks ei lasta palju ajakirjandust sinna. Seal on Poola sõjaväe kaamerameeskond ja me läheme täiendame seda. See info pole tsenseeritud, aga julgeolekualaselt vastav,” põhjendas ta.
Just Poolas on see küsimus väga teravalt üleval. Riigi valitsusvaenulikud vasakliberaalsed jõud on kriisi algusest peale võime rünnanud, nõudes nii ajakirjanike kui inimõiguslaste pagulasabistajate piirile lubamist, samas kui nad ise süüdistavad valitsust migrantide diskrimineerimises ja nõuavad rändlejate riiki lubamist.
Poola liberaalne ajakirjandus, kes erinevalt valitsusest tahab migrantide riiki lubamist ja toetab sellega ka hübriidsõda, kubiseb süüdistustest valitsuse vastu ja kui nad avaldavad lehtedes oma nägemuse “õnnetutest”, siis haarab sellest kohe kinni ka Venemaa ja Valgevene ajakirjandus.
Nii Moskva kui Minsk on juba vallandanud Lääne seisukohtadest inspireeritud infosõja ja nad süüdistavad Poolat selles, et too olevat jätnud inimesed talve saabudes metsadesse külmetama. Kui nad saavad otse Lääne ajakirjandusest selle kohta “tõendeid”, läheb hübriidsõda nagu õlitatult edasi.
Ka Poola valitsus on tugevalt piiranud nii ajakirjanduse kui ideoloogiliste inimõiguslaste pääsu sündmuste keskmesse, et vältida väärinfo viimist otse vaenlaste pihkudesse – ja seda teeb Poola valitsust ebainimlikkuses süüdistav vasakliberaalne meedia lausa mõnuga, töötades Kremli “kasulike idiootidena”.
Lääne meedias näidatakse vähe pilte migrantide agressiivsusest, küll on on väljaanded pungil “pisaraid välja pigistatavatest” fotodest, millel kujutatakse ennekõike migrandilapsi, kelle lihtsama saatuse eest pidanuks hoolitsema nende vanemad. Nende toomine Valgevene metsadesse on kõige vähem Poola või Leedu süü.
Pildil on agressiivsed migrandid (Scanpix).
