Ettevalmistamisel on kaitseväe korralduse seaduse muudatused, millega saab kaitsevägi lisaõigused oma julgeolekuala kaitseks ja selle ala vahetus läheduses oleva ohu tõrjumiseks. Vandeadvokaat näen siin aga riske, sest kaitseväel tekib võimalus ülemäära piirata inimeste õigustele liikumisvabadusele, puutumatusele ja eraelule.
Vandeadvokaat Markus Niin tuletas meelde, et meil on minevikust palju vabadusepiiranguid, mis kehtestatud niinimetatud julgelekuohu egiidi all, “aga me ei ole sõjas, oleme siiski demokraatlik ühiskond ja peame kõiki neid seadusi ja norme võtma läbi proportsionaalse testi”.
Praegu on kaitseväel õigus oma julgeolekuala kaitseks kinni pidada sinna sattunud või tulnud inimene ning ta sealt välja juhatada. Kaitsevägi soovib aga laiendada õigusi julgeolekuala vahetusse lähedusse, näiteks, kui keegi liigub ja toimetab piirdeaia taga.
Seadusemuudatusega defineeritaksegi kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse mõiste. See sõltub ohuhinnagust ega ole alati ühtmoodi kindel arv meetreid, selgitas kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross.
“Aga see ei ole defineeritud läbi konkreetsete piiride, vaid läbi ohu kaitseväe julgeolekualale. Ehk igal ajahetkel võib olla võimalik oht kaitseväe julgeolekualale erinev, mistõttu ka see vahetu läheduse perimeeter võib olla erinev ja lähtub täpselt konkreetsest situatsioonist,” ütles Gross.
“Kindlasti linnalises piirkonnas, näiteks siin Tallinnas, peastaabi ümbruses, on vahetu lähedus väga väike sellepärast, et juba väikeses ulatuses võib toimuda väga palju erinevaid tegevusi. Aga kui me räägime piirkonnast, kus on hajaasustus, kus meil on näiteks harjutusväljad, siis seal võib see vahetu lähedus olla defineeritav laiemalt, sest oht võib lihtsalt paikneda julgeolekualast kaugemal,” lisas asekantsler.
Milliseid tehnilisi vahendeid ja millise ulatausega julgeolekuala jälgimiseks kasutatakse, ministeerium ei avalda, küll aga järgitakse avalikus ruumis filmimise reegleid ja vaatlustehnika asub kaitseväe julgeolekualal, kinnitas kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
“Turvalisus sõltub sellest, kui kaugelt seda objekti siis on võimalik kas siis monitoorida, jälgida, selle kohta informatsiooni koguda. Nii et siin konkreetselt meetrites või sadades meetrites ala määratud ei ole. Mõeldakse ikkagi seda ala, mis on vahetus läheduses. Ei ole vaja karta, et me paneksime neid valvekaameraid tsiviiltaristule või kuhugi linna peale laiali,” rääkis Kiviselg.
Kiviselg lisas veel, et tavainimest see muudatus ei puuduta.
“Kui tavainimene isegi igapäevaselt jalutab mööda, minnes siis tööle või jalutades koeraga kaitseväe objekti läheduses, siis see teda ei puuduta. Kõige halvemal juhul võib tõesti olla, et keegi tuleb ja küsitleb, et miks te siin viibite, mida te teete, aga sellega see piirdub. Pigem me jälgime ainult ikkagi kaitseväe julgeolekuala lähedal paiknevat ala,” kinnitas luurekeskuse ülem.
Kaitseministeeriumi asekantsleri Margit Grossi sõnul peab mis tahes meetme kasutamisel olema oht selgelt tuvastatud. Meetme kasutamise otsustab kaitseväe juhataja või volitatud struktuuriüksuse ülem.
“Kui me oleme tuvastanud mingisuguse ohu meie territooriumi läheduses, näiteks mõne koti, mõne paki, mis on jäetud aia äärde, ja isik on näiteks lahkunud, siis sellisel juhul on kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil see kott on maha jäetud ja kas kotis võib olla mõni lõhkeseadeldis või mingi muu seadeldis, mis võib kujutada julgeolekualale ohtu,” selgitas Gross.
“Sel juhul võib olla vajadus see kott läbi vaadata või ka hoiule võtta, kui seda inimest ennast enam seal läheduses ei ole. Või siis teisel juhul, kui konkreetne isik toimetab kuskil meie julgeolekuala vahetus läheduses, aia taga sisuliselt, siis meil on võimalik minna teda küsitlema, mis eesmärgil ta seal toimetab, mida teeb, tuvastada tema isik ehk küsida tema käest ID-kaarti. Vajadusel on võimalik isik ka kinni pidada ja turvakontroll teha selle jaoks, et tagada meie enda kaitseväelaste ohutus, et olla kindel, et tal näiteks ei ole kaasas mõnda vahendit, millega ta võiks siis mõnda kaitseväelast vigastada,” loetles asekantsler.
Eelnõu on kooskõlastusringil. Et ohu määratlemine ja sellest sõltuvalt julgeolekuala kehtestamine on kaitseväe ülesanne, siis kohalike omavalitsustega selle ala kehtestamist kooskõlastama ei pea, ütles Gross.
“Ta ei puuduta konkreetselt ühegi kindla kohaliku omavalitsuse territooriumi kui sellist. Kaitseväe erinevad taristud paiknevad üle Eesti, siis me konkreetselt ühelegi omavalitsusele seda eelnõu kooskõlastamisele ei saada. Aga loomulikult on meie omavalitsusliitudel võimalik sellele eelnõule arvamust avaldada. Julgeolekuala on piiritletud ja julgeolekuala vahetu lähedus on seotud konkreetselt ohuga kaitseväele, seega selle ohu määratlemine jääb kaitseväe ülesandeks,” lausus Gross.
Allikas: ERR