Ehkki kaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu pani küsimärgi alla peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) NATO kaitsevõime teemalise avalduse seaduslikkuse ja kooskõla Eesti senise välispoliitilise liiniga, ütles ta, et „ta on Kallasesse armunud, nagu paljud ametnikud ning teda hukka mõistma ei tõtanud, lisaks nimetas seda tegevust „meeleheitediplomaatiaks“. “Tülitsemine peab jääma kokkulepete ja seaduste piiridesse ja enne tippkohtumist pole mõtet räusata,” lausus Oidsalu.
Oidsalu rääkis Vikerraadio saates “Uudis+” Mirko Ojakivile, et Kallase skandaalne avaldus, mille järgi praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt suudaks Venemaa kogu Eesti vallutada ja hävitada ning NATO jõuaks reageerida alles kolme kuuga (180 päeva), kui eesti rahvas ja kultuur on hävitatud, oli vähemalt varem riigisaladus ning pole ka teada, kas selle avalikustamine on meie liitlastega kooskõlastatud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avaldamine ilma volituseta on Eesti karistusseadustiku järgi kriminaalkuritegu, isegi kui see toimub ettevaatamatusest.”
“See info, mida Kallas avalikustas, seda iseenesest on seni käideldud NATO salajasel tasemel teabena,” ütles Oidsalu. “Mul ei ole infot selle kohta, kas seda on eelnevalt kuidagi seaduslikult avalikustatud. Ma heauskselt eeldan, et seda tehti enne, kui see [Kallase] avaldus tehti. See on ka pööre, mis vajab võib-olla selgitamist valitsuse poolt,” lisas ta.
Oidsalu selgitas, et selliste andmete avalikustamine võib ohustada meie julgeolekut: “See tekitab vastase jaoks kohe automaatselt ennustatavust ja ennustatavus ise tekitab meile uusi haavatavusi. Kas või mingite ajamääratlustega välja tulemine – see kõik on info, mis aitab mingis plaanis ikkagi planeerida vastasel oma vaenulikku tegevust. Antud puhul oleks saanud lihtsalt võib-olla piirduma natuke üldisemate avaldustega,” märkis endine asekantsler, kes ütles, et avalikult sellist infot kusagilt ei leia.
“Ma ei ütle, et Kaja Kallas on midagi valesti teinud, mina lihtsalt ütlen, et meil on üldine eeldus Eesti riigis, et peaminister ja teised ministrid ka, kui nad võtavad riske /—/ siis neid tehakse rahvusvahelisi kokkuleppeid austades, neid tehakse seaduspäraselt,” rääkis Oidsalu.
Oidsalu tõstatas ka küsimuse, et kui Eesti julgeolekuolukord on nii halb, nagu peaminister Kallas väitis, siis miks valitsus ei ole selle parandamiseks senisest jõulisemaid samme astunud. NATO liikmelisus ei tähenda ainult liitlaste appi tulekut, vaid alliansi alusleppe kolmas artikkel ütleb, et iga riik peab esmalt oma kaitse ise tagama, rõhutas ta.
“Meil on oma kaitsevõime ka ja selle võrrandi teine pool, kui nüüd rääkida sellest murest, mis jäi ka Kallase lausest puudu, on see, et kui olukord tema hinnangul on tõesti katastroofiline, siis kus on need otsused, mis tõesti otsustavalt tõstaks meie esmast ja iseseisvat kaitsevõimet? Reformierakond on siin pidurdanud näiteks keskmaa õhutõrje soetamise otsust. Ja need arendused, mis on ka tehtud, on ikkagi mingite vanade lünkade lappimine, mitte nii väga uute võimete loomine. See lause teine pool tuleb ka nüüd Kallasel pärast Madridi tippkohtumist välja hääldada.”
Kallase (Reformierakond) avaldust kritiseeris eelmisel nädalal ka tema valitsuse endine välisminister, keskerakondlane Eva-Maria Liimets, kes leidis, et NATO kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole kohane viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.
Endine Postimehe ja ERR-i ajakirjanik Toomas Mattson kirjutas sotsiaalmeedias, et eelmist nädalat silme eest läbi lastes mõtiskles ta omaette, et huvitav, milline oleks olnud siinsete suurte meediamajade palgal olevate ajakirjanike ja ka poliitikute suhtumine ja kajastuse toon, kui näiteks täpsalt samad sõnad NATO kaitseplaanide teemal Financial Timesi’ile või mõnele muule väljaandele kas või Eestis oleks öelnud Yana Toom, Jaak Allik, Mart või Martin Helme, Jüri Ratas jne. „Mida oleks öeldud nende kohta ja kirjutatud. Jõudsin järeldusele, et see küsimus on retooriline,“ lisas ta.
Ohvitser Aivar Jaeski kirjutas oma blogis, kuidas talle helistas Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub, et meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.
„Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski. Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga
„Olen ise NATO kaitseplaanide koostamisel osalenud ja võin kinnitada, et minu ajal me küll mingeid territooriumide ära andmisi oma plaanidesse ei kirjutanud. Huvitav, kes küll peaministrit sellest 180 päevast briifis?“ lisas ta.
Kaja Kallase avalduse on hukka mõistnud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liidrid Martin ja Mart Helme.
„Me rääkisime kümme aastat tagasi näiteks Leo Kunnasega nendest probleemidest, mis praegu on akuutsed,“ rääkis Mart Helme Postimehele, lisades, et ta on olnud kriitiline Eesti kaitsevõime arendamise suhtes, mitte NATO vastu: „Need on kaks erinevat asja. Mina ütlesin, et lisaks NATO-le on meil vaja plaan B-d, mis tähendab iseseisva kaitsevõime tõstmist. Seda aga ei ole Reformierakond ja Isamaa ja SDE aastakümnete vältel teinud.“
Erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder võrdles peaminister Kaja Kallase väljaütlemist välismeedias Mart Helme NATO kriitikaga plaan B kohta. Toona tormas meedia koos liberaalidega Helme kallale süüdistades teda liitlassuhete rikkumises.
Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE) küsis tänases arvamusloos, kas Kaja Kallas võetakse riigisaladuse lekitamise eest ka vastutusele?
„Pole mingit kahtlust, et intervjuus, mida Kaja Kallas andis Financial Timesile, paljastas Kallas NATO kaitseplaani, mis on kindlasti kaetud riigisaladusega, sest isegi enamusel Riigikogu liikmeil pole nendest asjadest aimugi.. Huvitav oleks vaadata, milline on KAPO reageering sündmustele, või hakatakse rakendama jällegi JOKK-süsteemi. Üks on aga selge kaitseplaani algallikas kannab salastatuse pitserit,“ kirjutas Grünthal.
Kaja Kallas kritiseeris läinud nädalal The Financial Timesis ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks. Peaminister hoiatas, et alliansi praeguse Baltikumi kaitseplaani kohaselt võib Eesti riik Venemaa rünnaku korral täielikult hävida. Peaminister ütles kolmapäeval ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks. Kallas märkis, et Venemaa invasioonist Ukrainasse on möödas juba rohkem kui 100 päeva. “Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurust, siis see tähendaks meie riikide ja kultuuri täielikku hävingut,” ütles Kallas.