Teatavasti algatas Kaja Kallas enam kui aasta tagasi ettevõtmise “Miljoni mürsku Ukrainale”, mille tagajärjel pidi Ukraina saama selle koguse tänavu 20. märtsiks. “Ukraina on saanud praeguseks kätte vaid 30 protsenti Euroopa Liidu lubatud miljonist suurtükimürsust,” ütles president Volodõmõr Zelenskõi veebruari lõpus.
Kahtlemata arvestas Ukraina, et need mürsud rindele ka jõuavad, kuid pidi pettuma. Nüüd selgub, et ukrainlased ei säästnud seetõttu ka olemas olnud moona.
New York Times kirjutab mullusuvise NATO tippkohtumise ajajoonest lähtuvalt: “Üheksa kuud hiljem maadleb Ukraina mullusuvise vastupealetungi järellöökidega, mis põletas läbi hinnalise suurtükiväe laskemoona ja muud relvad, kuid ei suutnud Venemaalt märkimisväärset territooriumi haarata.”
Kui Kaja Kallase ja Hanno Pevkuri paljureklaamitud, kuid ebaõnnestunud initsiatiiv “põletas läbi” heauskliku Ukraina mürsuvarud, siis on Eesti valitsusel oma negatiivne roll selles, et olukord rindel nii halb on.
Nii juhtub, kui suuri abiprojekte ei tehta mitte südamest, vaid isikliku poliitilise kasu saamise eesmärgil. Eesti hõikas tollal abiplaani maha, uurimata riikide võimekust leida vajalik hulk laskemoona, eriti arvestamata seda, et Lääne-Euroopa on ennast pikki aastaid desarmeerinud. Tšehhi üritab nüüd mürske leida kogu maailmast, aga seegi pole lihtne. Kaja Kallas näitas enda ebakompetentsust.
Valitsus on teinud teisigi Ukrainat tõrjuvaid samme: Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets teatasid kohe pärast Ukraina presidendi Eesti-visiiti, millel Zelenskõi rääkis mobilisatsioonist, et Eesti siin redutavaid sõjaväekohuslasi välja ei anna. Valitsuse Ukraina-poliitika pole kunagi siiras olnud.
Uued Uudised
Samal teemal: Kas Kaja Kallase valitsus mängib “mürskudega Ukrainale” poliitmängu isikliku kasu nimel?