Soomes töötavad eestlased ootavad riigilt nende huvide kaitsmist töökohamaa valitsuse ees, kuid Kaja Kallase valitsus sellega hakkama ei saanud, vaid rikkus ka kahe riigi suhted.
Kui Mart Helme nimetas kord Soome peaministrit poemüüjaks, siis ei olnud see mitte isiklik solvang, vaid EKRE tollane esimees väljendas skeptilisust vasakpoolsete ja mürkroheliste noorte naiste võimekuses ajada realistlikku poliitikat. Ja sel oli ka tõepõhi taga, kui jälgida siseminister Maria Ohisalo tegevust, kes hakkas pandeemia ajal migrante ja Islamiriigi taustaga al-Holi laagriasukaid sisse vedama.
Tollal oli just Kaja Kallas see, kes viskus kompromissitult Soome peaministri kaitsele, peamiselt muidugi sellepärast, et EKRE-le varba peale astuda. Meedia kirjeldas kolmikut Kaljulaid-Kallas-Marin justkui sõbrannade liitu.
Nüüd selgub, et hoolimata paljudest kohtumistest siin- ja sealpool lahte ei ole Sanna Marin ja Kaja Kallas sõbrannad, ei inimlikus ega poliitilis-ideoloogilises plaanis – vähemalt ei suuda ei Eesti peaminister ega naisvälisminister soomlannasid pehmeks rääkida. Huulepulga- ja päikesetõusuvalitsusel ei ole ühtset rütmi.
“Eesti kannatus sai otsa möödunud nädalal, kui Soome viimased otsused reisipiirangute kohta muutusid juba nii ebaõiglaseks ja nüüd ka nii spetsiifiliselt Eesti vastu suunatuks, kui Soomes töötavatele eestlastele lubati lennu-, aga mitte veel laevaliiklust,” põhjendab välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik, miks on Eesti valitsusametnikud ja diplomaadid Soome suhtes teravalt väljenduma hakanud.
“See on üks Eesti-Soome viimaste aastakümnete raskemaid hetki. /…/ Eesti debatikultuur on erinev Soome omast ja nüüd oleme näinud, et kui eestlaste taluvuse piir sai ületatud, siis algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb,” /…/ Me kipume arvama, et meil on Soomega erisuhe, aga Soome poolelt seda tihti nii ei nähta. Soome näeb olukorda nii: neil on oma koroonast väljumise strateegia, kuidas samm-sammult tehakse avanemist, mitte kõik korraga,” lisab Kristi Raik.
Kaja Kallas nimetas Soome poliitikat jäigaks ja ebamõistlikuks, tema eesmärke väga madalateks, lubas panna EL-i Soomet korrale kutsuma ja saatiski Eva-Maria Liimetsa seda tegema. Kõik see aga ei aita eestlasi Soome pääsemisel, kuid rikub kahe riigi suhteid.
Brüsseli-lainel Eesti peaminister ei arvestanud soomlaste käitumisega iseseisva riigina ja oli üks neist Kristi Raiki äranimetatud taluvuspiiri kaotanutest.
Kaja Kallase valitsus on välispoliitiliselt Eesti huvide kaitsmisel põhjalikult põrunud ja karta on, et suhted Soomega kannatasid rohkem kui seda põhjustas Mart Helme repliik “huulepulgavalitsuse” teemal.