Kaja Kallas on Eesti sügavale mutta juhtinud ning otsib ise paaniliselt teed siit põgenemiseks. Suure tõenäosusega see lõpuks õnnestubki. Kas temast saab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja selgub tänasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Eestisse jääb maha kaks miljardit eurot eelarvemiinust ja hulk põhimõttelisi riigielu otsuseid.
Reformierakond saab uue esimehe, Eesti saab uue peaministri ja uue valitsuse. Paremaks ei pruugi midagi minna, satume vihma käest räästa alla.
Reformierakonna võimupartnerid muretsevad, et peaminister võib valida lahkumiseks aeglasema ja valusama meetodi, mis muudab riigielu edasiviimise veelgi piinarikkamaks.
Selle kõige juures mäletame, et veel mullu sügisel kordas Kallas mitmes intervjuus, et tema tahab olla peaminister neli aastat ning nautida lõpuks oma töö vilju.
„Tahaks ära oodata, kui hakkavad tulema nende otsuste viljad. Praegu on nii, et mina saan otsuste eest peksa, aga kui tänu praegustele otsustele hakkab paremaks minema, siis keegi teine saab särada,“ rääksi ta alguses Postimehele, hiljem kordas saa Maalehele ja Vikerraadiole.
Aga need viljad on mõrud ja mädanevad.
Ta eitas toona Euroopa Parlamenti kandideerimist, kuid ometi oli juba kõikidele juba üha selgemini teada, et ta sihib kõrget kohta Brüsselis.
See ootus ja paljude jaoks ka lootus halvas aga samal ajal valitsuse igapäevatööd ehk teisisõnu riigi normaalset juhtimist.
Tules olid ka teised rauad – NATO peasekretäri koht. End sõjaprintsessiks pidav Kallas näis arvavat tõsiuskselt, et see kuulub just temale – ta on ju Ida-Euroopast, uuemast liikmesriigist ja pealegi naine. Tema on ju suurim ekspert ja Ukraina sõja lahendaja.
Paraku see kõik ei veennud. Kallast peeti selleks liiga sõjakaks. Või mida iganes. Nüüd kinnitati NATO peasekretäriks Mark Rutte, Hollandi endine peaminister. Ei Ida-Euroopa ega naisterahvas.
Tuleb välja, et asi polegi milleski muus, kui lihtsas tõsiasjas, et kõiges on süüdi Putin. Paralleelmaailmas elav Kallas ütles varakevadel Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet, et Venemaa president isiklikult üritas takistada tema NATO peasekretäriks saamist, sest Vene võimud kuulutasid Kallase kui provokaatori tagaotsitavaks.
Kuid ka Kallase võimalik kinnitamine Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks pole läinud libedalt. ELi juhtkohti paika panna üritava Euroopa Ülemkogu lahenduseks võib olla see, et osa otsustamisest lükatakse edasi 2027. aasta algusse.
Samal ajal otsis endale head kohta eurokoridorides ka endine sotside juht, kunagine näitleja, teatridirektor ja kultuuriminister Indrek Saar.
Paraku edutult. Kuigi üritati jätta teist muljet, ei olnud Euroopa Nõukogu peasekretäri valimistel Saarel endise Šveitsi presidendi ja kogenud poliitiku Alain Berset’ vastu kandideerides mingit võimalust.
