Täna algab praeguse riigikogu koosseisu kolmas istungjärk, kuid vahepeal on Keskerakonna lagunemise tõttu teatavasti poliitilised jõuvahekorrad mõneti muutunud.
Kümme kuud pärast riigikogu valimisi on Keskerakonna fraktsioonis seitse liiget esialgse 16 asemel, sealhulgas lahkus ka senine fraktsiooni esimees Tanel Kiik. Kaks keskerakondlast on läinud Isamaasse, neli ühinesid sotsidega, üks Reformierakonnaga, kaks pole veel oma uut erakondlikku kuuluvust otsustanud. Tegelikult on nad kõik niiöelda akna all.
Selline ümberjagamine muudab ka riigikogu komisjonide koosseise ja positsioone. Näiteks on Keskerakonna käes rahanduskomisjoni aseesimehe koht, millel istub praegu Jaak Aab, kes seal senise poliitilise loogika ja tavade kohaselt jätkata ei saa.
Riigikogu aseesimehe koht kuulub praegu veel keskerakonna ridades jätkavale Jüri Ratasele, kuigi traditsioonide ja seni kehtinud hea tava järgi peaks see koht kuuluma parlamendi suurimale opositsioonierakonnale ehk Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, kel on riigikogus 16 saadikut.
Paraku on viimase aja praktika näidanud, et nii traditsioonidele, heale tavale, riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning isegi põhiseadusele valitsuskoalitsioon lihtsalt sülitab.
EKREl on opositsioonierakondadest niisiis 16 kohta, Isamaal 8 (pluss kaks liitujat akna all), Keskerakonnal 7. Praegustest koalitsioonierakondadest on sotsidel 9 liiget (pluss neli ülehüpanut), Eesti 200 14 liiget ja Reformierakonnal 37 (pluss üks endine keskerakondlane).
Praegu on riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200), riigikogu esimene aseesimees on Toomas Kivimägi (Reformierakond) ja teine aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond).
Riigikogu juhatus – esimees ja kaks aseesimeest valitakse uuesti igal kevadel, märtsi lõpus.