24.10.2018
Pakistani IT-spetsialistid.
Sel suvel kirjutasid paljud Eesti väljaanded sellest, et Eestis on puudus tarkvaraarendajatest ja programmeerijatest, ning väga sageli oli selle taga soov leevendada sisserändepiiranguid.
Uued Uudised on juba ammu juhtinud tähelepanu sellele, et IT-spetsialistid on kvoodi alt vabastatud, kuid piirangute leevendamise jutt on ikka jätkunud, mis lubab eeldada, et nende sildi all tahetakse sisse tuua hoopiski teistesse valdkondadesse jäävaid või Kolmandast maailmast pärit inimesi.
Mis aga puutub programmeerijatesse, keda Eestis väidetavalt palju napib, siis tekib uus küsimus – kas Eestis on ikka piisavalt kõrged palgad, et neid siia meelitada? Kui meie ettevõtjad pole nõus Kalevipoegi konkurentsivõimelise palgaga tagasi ostma, siis mis alust on arvata, et nad on suutelised ja tahtelised ostma normaalse palgaga IT-inimesi?
Eestinen.fi kirjutab loos “Soome programmeerijate puuduse tegelik põhjus – palgad on väikesed” sellest, kuidas Soome IT-ala töötaja tõstatas küsimuse: kui programmeerijatest on suur puudus, siis miks nende palka ei tõsteta? Nagu välja tuleb, siis pole programmeerijate palgad pikka aega tõusnud.
Soomes oleks kohe vaja 7000-9000 programmeerijat. Väljaandes Helsingin Sanomat arvamusloo kirjutanud programmeerija väidab, et kui tõsta Soomes palgas kasvõi Euroopa tasemele, laheneks probleemid iseenesest. Pange tähele, jutt käib Soomest, mille palkadega Eesti ettevõtlus kohe kindlasti konkureerida ei suuda.
Programmeerijate keskmine palk on Soomes veidi üle 4000 euro ja Helsingis veidi kõrgem. Arendajate palgad on 4500-5500 eurot. Üle 6000 euro suurune palk nõuab juba väga erilisi teadmisi, mida teistel pole. Enamus programmeerijaid teenivad 3000-4000 eurot. Soome keskmine sissetulek oli 2017. aastal 3087 eurot.
Soome IT-ala ettevõtjad aga väidavad väljaandele Helsingin Sanomat, et programmeerijatele pole võimalik rohkem maksta, kuna riski võtab ettevõtja. Kui programmeerija tahab rohkem teenida, peab ise võtma riski ehk hakkama ettevõtjaks.
Samuti on programmeerijate väikeste palkade põhjus see, et kõrgemad palgad tõstavad hinda. Kuivõrd aga IT-firmade peamised kliendid on valitsusasutused, mille hangete puhul on hind määrav, siis ei saa ka töötajatele kõrgemat palka maksta.
Selline on Soome lugu. See aga paneb mõtlema Eesti peale – kas IT-töötajate osas pole asjad samad, mis ehitajate osas, kuigi tükk maad kõrgemas oskuste ja palgaklassis? Kui Soomes saab programmeerija 4000 eurot, siis kui suur on palk samal ametil Eestis? Väheusutav, et samas klassis, tõenäoliselt tuntavalt madalam.
Ilmselt voolab siit ka IT-Kalevipoegi minema ja asemele otsitakse spetsialiste mujalt. Seepärast ongi Eesti ettevõtjad huvitatud piirangute leevendamisest just Kolmanda maailma riikide osas – Saksamaalt ei tule siia tööle ükski tippspetsialist, kui just pole tegu rahvusvahelise firmaga, aga nemad ajavad oma kaadripoliitikat hoopis teisi radu pidi.
Eesti ettevõtjad aga otsivad IT-ala inimesi näiteks üsnagi tugeva IT-koolitusega Indiast, sest miljardilisest vaba tööjõuliikumisega Euroopa Liidu, Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Austraalia tööturult meie palkadega keegi lihtsalt Eestisse ei tule.
Ilmselt ongi nii ka meie IT-Kalevipojad lahkunud ja asemele otsitakse IT-migrante.
Loe eestinen.fi lugu SIIT