02.07.2018
Mehhiko uus president tundub olevat üks neist vananevatest 1970. aastate revolutsionääridest, kes nüüd on viimaks ka Läänes võimule pääsenud.
Riigi ja organiseeritud narkokaubanduse vahelises avalikus sõjas vaevlev Mehhiko sai endale kaela veel ühe nuhtluse — marksistist presidendi.
Vasakpoolne Andrés Manuel López Obrador kuulutas end Mehhiko presidendivalimiste võitjaks ja kutsus pärast “ajaloolist päeva” lepitusele, vahendab BNS.
López Obrador lubas võidukõnes, et Mehhikol on ees põhjalikud muutused, kuid kinnitas, et eraisiku- ja omandiõigus jäävad tagatuks. Kandidaat lubas ka austada Mehhiko riigipanga autonoomiat ja kinnitas, et tema valitsus peab kinni finants- ja eelarvedistsipliinist. Sellised lubadused viitavad, et kõnealuseid ümberkorraldusi tema poolt ka kardetakse.
“Meie uus projekt seab eesmärgiks tõelise demokraatia. Me ei kavatse rajada diktatuuri, ei avalikku ega varjatut,” ütles AMLO oma kõnes, lubades Ühendriikidega “sõbralikku suhet ja koostööd”.
Kriitikud on hoiatanud, et temast võib saada “troopiline messias”, kes kehtestab Mehhikos samasuguse poliitika nagu Venezuelas ning hävitab Ladina-Ameerika suuruselt teise majanduse.
Väga kõnekas on ka see, et gei-, immigratsiooni- ja multikultuursuslembeline Kanada peaminister Justin Trudeau õnnitles pühapäeval ülevoolavalt Mehhiko presidendivalimiste võitjat Andrés Manuel López Obradori, viidates “ühistele eesmärkidele” kaubanduses ja inimõiguste alal. Need kaks riiki on saanud enda nahal tunda ka Trumpi kehtestatud tollitariifide mõju.
“Palju on teha sellist, mis tuleb kasuks nii Ühendriikidele kui ka Mehhikole!” kirjutas Trump Twitteris, õnnitledes Obradori valimisvõidu puhul. Siiski on väheusutav, et sellest eriti viljakat koostööd tekib, sest USA vastasseisud marksistlike valitsejatega on pigem reegel kui erand.
Ladina-Ameerika on pärast Castrote ja Che Guevara revolutsiooni Kuubal olnud väga aldis marksistlik-leninlikku ideoloogiat omaks võtma ning väga sageli kasutatakse võimuhaaramiseks geriljasõdu.
Läänemaailmas aga on hetkel võimu juures põlvkond poliitikuid, kes 1960-1970. aastatel radikaliseerusid ja hipistusid Vietnami sõja vastu protestides, said marksistliku ajupesu ning on nüüd eakatena juhtimas nii riike kui ka rahvusvahelisi organisatsioone, mis ongi põhjustanud vasakliberaalse ideoloogia vohamise nii USA-s, kus Trump üritab seda taltsutada, kui ka Euroopa Liidus.