Lõpuks hakkab ka teistele kohale jõudma. Kui EKRE rääkis juba aastaid tagasi piltlikult, et kohtunike pead peavad veerema hakkama, haarasid mõned nõrganärvilisemad validooli järele ja EKRE liidrid taheti selle metafoori eest maapõhja taguda, üks neist oli president Kersti Kaljulaid.
Asja mõte oli aga tõsine. See oli 2017, aastal, kui Martin Helme läks Riigikogu kõnepulti ja lausus, et „ei saa olla niimoodi, et mingid tädid tulevad kokku, ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seadusi. Ja siis otsustavad, et keegi ei saa neid puudutada. See lihtsalt ei lähe.”
Kohtunikud, kelle kohta Helme sõnad käisid, olid just teinud otsuse, mille järel kandis Harju maavalitsus Eesti rahvastikuregistrisse esimese samasoolise abielupaari.
Tänaseks on kohtunike ja prokuratuuri isetegevuse peale kaas lennanud isegi siseringis ning üks jurist teise järel räägib täiesti avatud tekstiga, et prokuratuur tuleb laiali saata. Ja ennäe, aastatega kogu selle jamaga harjunud ühiskond ei olegi šoki lävel!
Endise juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi arvates tuleks prokuratuur laiali saata. „Maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesed aru ei saa ning mis külvab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust,“ kirjutas ta ERR-is avaldatud arvamusartiklis.
Aastatel 2005-2014 riigi peaprokuröri ametit pidanud Norman Aas kommenteeris seda artiklit “Vikerhommikus”, mööndes, et see kõlab provokatiivselt, ent sisaldab mõtteid ja osutab probleemidele, mida on mõistlik arutada.
Üks momente, millele Kurm tähelepanu juhib, on see, et prokuratuur kohtleb ebavõrdselt, räägime siis näiteks erakondadest või maailmavaatelistest vabaühendustest, ehk mõõdetakse justkui erineva puuga. Mis veel hullem, kõik märgid viitavad, et otsustamise või hindamise õigus on liikunud subjektiivselt peaprokuröri kätte ehk ta annab olukorras, kus meie õigusnormid on väga avara tõlgendamisruumiga, isikliku sisulise hinnangu.
„Selles mõttekäigus on iva,“ vastas Aas. „Probleem ei ole ainult prokuratuuris või konkreetses prokuröris. See probleem algab ka sellest, et meil on teatud hulk karistusseadustikus olevaid paragrahve, mille sisu ongi suhteliselt hägus. Kindlasti see, et seadused ei ole päris lõpuni selged, ei ole otseselt prokuratuuri viga. (—) Probleem on lihtsalt selles, et seadusi pannakse kirja sõnadega, keele abil, ja keel ise on ajas arenev. See on tegelikult kokkulepe, mida mingi sõna või mõiste tähendab.“
Ta lisas, et kui prokuratuuri suunas kriitikat teha, siis meil on viimasel ajal väga palju paragrahve karistusseadustikku toodud, kus on kadunud selline üldine arusaam, mis on moraalne, ebamoraalne või paha.
Aas: „Me vaidleme kohtus tegelikult nende sõnade üle. Keegi tegelikult ei saa täpselt aru, mis on see paha, mille eest me tahame inimest karistada. (—) Minu kriitika prokuratuurile on see, et minnes just nende ebaselgete paragrahvide puhul väga laiendavat tõlgendamise teed me jõuame sinna, kus tegelikult me võime karistada inimest asjades, mis tegelikult ei ole eetiliselt hukkamõistetavad ja inimesed ei saa aru, miks neid karistatakse. Eriti puudutab see tegevusi, kus inimesed tegelikult ei ole arvanud, et nad midagi valesti teevad: kõik on tehtud avalikult, kellegi eest midagi varjatud ei ole ja nüüd neli-viis aastat hiljem läbi erinevate kohtute arvamuste selgub siis, kas oli keelatud või mitte. Selline ei tohiks karistusõigus olla. Aga kahjuks prokuratuur on natuke kaasa aidanud, et selline karistusõigus on tekkinud Eestis.“
Ka advokaat Paul Keres leiab, et prokuratuur tuleb laiali saata. Keres ütles Postimehele, et prokuratuuri laialisaatmine on täiesti teostatav, lisades, et tema käis selle idee välja juba 2017. aastal. Tema sõnul võiks riikliku süüdistuse esindamise ülesande anda advokaatidele, võttes eeskujuks Inglismaa süsteemi. «Riikliku süüdistuse korraldamise võiks anda üle mõnele justiitsministeeriumi allasutusele ja kohtueelse menetlusega tegeleks mitte prokuratuur, vaid politsei. Tõenäoliselt tagaks see palju erapooletuma ja apoliitilisema menetlusotsuste tegemise,» rääkis ta.
Loe lisaks:
https://www.postimees.ee/8373931/oiguseksperdid-prokuratuur-tolgendab-seadust-liiga-laialt