Värske uuring näitab, et noored soovivad rajada oma kodu, aga Reformierakonna viimaste aastate poliitika on majanduse põhja viinud ning hinnad ja maksukoormuse lakke ajanud – kuivõrd enamik kodusid ostetakse laenuga, siis kas noored on võimelised osamakseid ära maksma ja kas neil on kindlust, et senine tasuv töö ikka alles jääb?
Valitsus põhjendab maksukoormuse kasvu, sealhulgas julgeolekumaksu ja automaksu sellega, et riigil pole raha, sellega aga pannakse kriisi raskus kodanike ja ettevõtluse õlgadele. Eestis on juba paljud firmad teinud koondamisi või sulgenud uksed – see tähendab pingeid tööturul. Riik jätkab rohepöördega, mis Ameerika arenguid arvestades võib Eesti ja Euroopa konkurentsivõimetuks muuta. Seega on majanduslik üldfoon selline, mis ei tekita kuidagi majanduslikku kindlust.
Antud uudise puhul on mõtlemapanev see, et et kodulaenu võtmist kavandavad ennekõike 18-25-aastased – need on noored, kel pole majanduslikku ja finatsilist kogemust, kes on kõige rohkem uinutatud võimulolijate petlikust poliitikast ning kes ei oska sõnavahust tegelikke võimalikke arenguid ette näha. Just nemad võivad ruttu seista lõhkise küna ees, kes majanduslike olude tõttu jäävad nad kodulaenu tagasimaksmisega hätta. Seda “tänu” Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 poliitikale.
Ja eriti valvas tasub olla seetõttu, et Reformierakond on inimesi varemgi tüssanud, sealhulgas kavandatavaid maksutõuse isegi valimiskampaanias varjates.
BNS: “SEB kodulaenu uuringust selgus, et eluasemelaenude populaarsus on Eestis jätkuvalt kõrge; eestimaalastest neljandik plaanib lähitulevikus võtta laenu uue kodu soetamiseks, kusjuures neist koguni 44 protsenti on 18–25-aastased noored.
SEB uuringust selgus, et iga neljas eestimaalane võtab pangalaenu eelkõige isikliku eluaseme soetamise eesmärgil. Lisaks plaanitakse kinnisvara soetada üüritulu teenimise eesmärgil, milleks kaalub laenu võtmist 10 protsenti inimestest, kellest ligi viiendik on 18-25-aastased noored.
“Kinnisvara soetamise põhjused on mitmekesised ning peegeldavad erinevate sihtrühmade vajadusi. Noored soovivad osta oma esimest kodu, pered aga soetavad neljakümnendates juba tihti teist elukohta või ostavad kinnisvara oma lastele,“ sõnas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang. “Arvestades oodatavat Euribori langust, mis muudab laenuvõtmise soodsamaks, on tõenäoline, et kodu ostmise või vahetamise soov püsib kõrgel tasemel. Kodu ost on endiselt peamine eesmärk ning oma kodu eelistatakse üürimisele tavaliselt kohe, kui see on rahaliselt võimalik.”
Kodu omamise populaarsus püsib Eurostati andmetel Euroopa Liidus kõrgel tasemel. 2023. aastal elas kaks kolmandikku leibkondadest oma kodus ning kolmandik üüripinnal. Eestis oli suhe eluaseme omamise ja üürimise vahel aga veelgi suurem – 81 protsenti leibkondadest elas isiklikus kodus, 19 protsenti üüripinnal.
Uuringu tulemuste järgi on 44 protsenti koduostu planeerijatest 18-25-aastased. “Kui enamasti võiks eeldada, et kahekümnendate alguses olevate noorte soov on pigem elada üürikodudes ja olla kinnisvaraga vähem seotud, siis värsked andmed näitavad, et ka noored ihkavad stabiilsust ja osta oma kodu,“ ütles Hallang.
Kinnisvara hinnatase, omafinantseeringu puudumine ja hapram majanduslik kindlustunne on noorte puhul sageli koduostu edasilükkamise põhjuseks. „Kuigi täna on SEB-s keskmine kodulaenu võtja 36-aastane ning 25-aastaseid laenuvõtjaid on kõigist laenuvõtjatest 2,5 protsenti, näitab uuring, et ka kahekümnendates noored mõtlevad koduostule ja kaaluvad lähiajal laenu võtmist,“ lisas Hallang.
SEB tarbijalaenude uuringu viis läbi Havas 2024. detsembris. Uuringus osales 517 Eestis elavat inimest vanuses 18-64.”