Vene kaart on jätkuvalt kartellierakondade poliitmängude trumbipaketis, kuigi nad ei märka (või ei taha märgata), et vähemalt EKRE suunal on see löödud kaart.
Kas võib veel rängemat soppa välja pritsida, kui Delfi kokkuvõttes “VENE MEEDIA PÄEVIK: Madisoni sõbrad Euroopas ei jäta kahtlust, kui innukalt seisab ka EKRE Putini Kremli eest”? Ühestki EKRE liidrite sõnavõtust ei leia märkigi Kremli heakskiitmisest, vaid need tuletatakse valemiga: “Ta ütles nii, ju ta mõtles naa!” Asi viiakse absurdi tasemele, nagu näiteks: kui oled Läänest tuleva geiagenda vastu, järelikult oled Putini poolt! Asi paigas! Samas ei märka keegi, et EKRE pommitas Riigikogus ainsana peaministrit putinlike vene noorte vandalismi osas Vabaduse väljakul, teistele tundus see teema tühine olevat, eriti Keskerakonnale…
Palju kära tekitanud Jaak Madisoni arvamus Austria õigusest ise diplomaatide väljasaatmise üle otsustada põhineb tõenäoliselt hoopiski muul: riikidel on õigus oodata ära rohkem tõendeid, et ei juhtuks nii, nagu Iraaki minekuga, kui riiki rünnati olematute massihävitusrelvade kohta levinud eksliku info peale. Mingit rahu selles riigis pole siiamaani…
Jaak Madisoni seisukohavõtt näitab, et noor poliitik ei karju kõigiga automaatselt kaasa — ega teda ka siis ei kiidetaks — vaid ta mõtleb oma peaga, mis on noorpoliitikute seas suur haruldus, sest mugavam on mõelda riiklikult etteantud mõtteid. Kusjuures Madison ju diplomaatide väljasaatmist ei vastustanud, vaid ta kaitses riikide iseotsustamist pimeda solidaarsuse asemel.
Austria ei ole vasakliberaalide pinnuks silmas mitte väidetavate Vene-sidemete pärast, vaid seetõttu, et sealne parempoolne valitsus hakkas massiimmigratsiooni vastu võitlema ega allu selles osas Poola ja Ungari sarnaselt enam Brüsseli diktaadile. Vene silt on karistus isepäisuse eest.
Eesti välispoliitika ongi juba liiga sageli liigse innukuse tõttu naeruväärseks muutunud, sest üritatakse niiöelda suurte suudelt lugeda ja ennetavalt “oma poiss” olla. Nii oli ka ÜRO Jeruusalemma-resolutsiooni puhul, millega Mikseri välisministeerium varmalt kaasa läks, rikkudes suhteid Eesti peamise sõjalise liitlase ehk USA-ga, tema põhjenduseks toodud Euroopa solidaarsus aga ei töötanud, sest pooled EL-i maad jäid neutraalseks või hoidusid üldse asjast eemale.
Eesti kartellipoliitikud võiks rohkem Euroopa poliitikat jälgida — Saksamaa, Prantsusmaa ja ka eelmine Itaalia valitsus tegid ja teevad Venemaaga igakülgset majanduslikku koostööd. Kui see ei paista riikidevahelistes suhetes ka silma, siis seda innukamalt tehakse ühiseid asju regioonide koostöö raames. Lääne-Euroopa sirgeseljalisus on ammu legend, see on asendunud vingerdamisega mugava eksistentsi nimel.
Kõige tobedam kogu loo juures on paraku see, et samal ajal kui maailm saatis Vene diplomaate välja ja mõistis Austriat sellest eemalejäämise eest hukka, andis Euroopa Liidu juhtriik Saksamaa rohelise tule Nord Stream 2 gaasijuhtmele ja nüüdseks on sama teinud ka Soome. See näitab ju tegelikku poliitikat: mõned riigid võivad ennast mõnusalt diplomaadisõja kaudu Vene-vastastena reklaamida, aga tegelikult teevad nad oma majandushuvide nimel Kremliga kõige tihedamat ja putinlaste agressiivsust innustavat koostööd.
Nord Stream 2 gaasijuhtme vastu on sõna võtnud kogu Ida-Euroopa, sealhulgas ka Baltimaad, kes näevad selles julgeolekuohtu, Lääne-Euroopa aga on gaasi(sõltuvuse)st nii huvitatud, et ei kasutanud torujuhtmele vetot pannes üht kõige võimsamat relva, mis võiks Venemaa paika panna. Selle asemel kasutatakse vähetõhusat diplomaatidesõda, mille mõju hajub üsna ruttu. Kui keegi Austria kombel sellega kaasa ei lähe, tembeldatakse ta Kremli agendiks, mille suurim au kuulub tegelikult Saksamaa ühele juhtpoliitikule Gerhard Schröderile.
Mis aga puutub EKRE-sse, siis igaüks, kes rahvuskonservatiivide tegevuses Kremli-meelsust leiab, on vassija ja valetaja. Pigem leiab Putini karvase käe Keskerakonna kehtivast koostööleppest Ühtse Venemaaga ja ükskõiksusest putinjugendi märatsemise suhtes Vabaduse väljakul; valitsuskoalitsiooni soovist ergutada võõrtööjõu sissevedu slaavi riikidest ja paljudest teistest kartellierakondade tegelikku venelembust tõestavatest ettevõtmistest.