Kellegi nime kallal ilkumine on vist kõige madalam tase, milleni inimene võib laskuda. Lisaks seostada see nime solkimine veel natsismiga ja nagu sellest vähe oleks – natsismi meie liitlase Poolaga… See on inimese iseenda taandamine kusagile mudaliiga põhja.
Presidendi vend sai just sellega hakkama – sukeldus kõige sügavamale mudasse.
Mida kostab selle peale tema õde – meie president? Mida ütleb Välisministeerium? Meie ütlevad meie riigi ja rahva esindajad Riigikogu fraktsioonides? Tema oma erakond? Kas tuleb kusagil kasvõi üks noomiv märkus… või on selline arutu vihakõne igati normaalne, aktsepteeritav? Ehk isegi õigustatud ja tervitatav?
Vaikimine sellise sots Raimond Kaljulaidi (korduva) teo peale on antud juhul väga kõnekas vaikus. See on hirmu tekitav vaikus. Näib, riigi kõrgeimal tasandil on igasugused piirid kaotatud. Ma ei tea, mida oodata järgmiseks.
Harri Kingo, poliitikavaatleja