09.05.2018
Reisilaev jõuab Soomest Tallinna.
Statistikaameti andmetel ületas sisseränne mullu väljarännet ja seda juba kolmandat aastat järjest. Kas meil on eestlastena põhjust rahul olla?
Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet BNS-ile. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.
Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest, seega oli 2017. aastal positiivne rändesaldo rekordiliselt suur – Eestisse saabus 5258 inimest rohkem kui siit lahkus. Aktiivsemad sisserändajad ja väljarändajad on 20-ndates ja 30-ndates eluaastates.
Eestisse sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti kodanikke. Lahkujatest moodustasid Eesti kodanikud kaks kolmandikku, ülejäänutest oli enam Venemaa, Soome ja määratlemata kodakondsusega isikuid.
Rändesaldo põhjal kasvas kõige enam Ukraina ja Läti – vastavalt 744 ja 683 võrra – kodanike arv. Eesti kodanike rändesaldo on aastate jooksul kasvanud, kuid 2017. aastal oli saldo väidetavalt esimest korda positiivne. Kõik eelnev tundub optimistlik, aga kas see ikkagi on seda?
Kui arvestada, et 17 616 saabunud inimesest olid väidetavalt pooled Eesti kodakondsusega inimesed, saame saabujate arvuks 8808 Eesti oma inimest. Kui lahkunud 12 358 lahkujast oli Eesti kodanikke kaks kolmandikku, siis saame kodumaa tolmu jalgelt pühkinute arvuks 8119. Vahe on positiivne ehk 689 kodumaale tagasi tulnud kodakondset.
Jah, saldo on positiivne, kuid paljud nüansid ei luba meil nende arvude üle küll head meelt tunda — võttes aluseks, et Eestisse saabus 5258 inimest rohkem kui siit lahkus, siis võttes sellest arvust maha Eesti kodanike positiivse saldo 689, leiame, et võõraid on saabunute seas 4569 ehk siis iga lisandunud Eesti kodaniku kohta tuli 9 võõrast. Eestlaste püsimajäämisele see küll meeldiv arv pole, sest arvestada tuleks ka fakti, et iga Eesti kodanik pole tingimata eestlane. Sisuliselt toimubki Eesti rahvastiku väljavahetamine, mille eest on EKRE korduvalt hoiatanud.
Ohuteguriteks on ka sisserändemaade loetelu — seal domineerivad Venemaa ja Ukraina, suuresti ilmselt odava tööjõu sissetoomise kaudu, ning ka Soome kasvav number võib tähendada immigrantidest üleküllastunud põhjanaabrite juurest siia elama asuvaid neegreid ja moslemeid. Tippspetsialistide ja IT-meeste juttu pole vaja siia sisse tuuagi, nende liikumine toimub täiesti teistel alustel kui käimasolev rahvastikuränne, mis saab Eesti valitsuselt tuge.
2017. aastal sündis 13 784 ja suri 15 543 inimest. Sündide arv oli varasema aastaga võrreldes mõnesaja võrra väiksem ning väiksem oli ka sünnitatud laste arv naise kohta – 2016. aastal oli see 1,60 ja 2017. aastal 1,59. Ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,4 eluaastat. Kõige enam sünnitavad 25–34-aastased naised, ent rahvastikus on see vanuserühm vähenemas, kuna sellesse ikka on jõudmas 1990. aastate väikesed sünnipõlvkonnad. Seega pole ka sündidest eestlastele erilist lisa loota.
Eestlaste püsimajäämise kontekstis pole eelnimetatud positiivne sisseränne sugugi hea, seega tuleb EKRE-l võimule pääseda soodustada eestlaste tagasirännet ja pidurdada väljarännet, võõraste puhul aga vastupidi.