Eesti valitsuspoliitikuid ja ametnikke kuulates jääb mulje, et valetamine ja vassimine kuulub Brüsseli-meelsuse juurde.
“Euroopa Liidu rändekriisi lahendamise uued tingimused Eestile mingit lisakulu kaasa ei too, samuti ei suurenda need kohustust rohkem pagulasi vastu võtta,” ütles Euroopa Komisjoni Eesti juht Keit Kasemets “Aktuaalsele Kaamerale”.
“Eesti on panustanud rändekriisi lahendamisesse juba alates eesistumise ajast väga märkimisväärselt, mis puudutab nii rahalisi vahendeid, ka Aafrika toetusfondi, mis puudutab panustamist piirivalvuritega, mis puudutab ka ümberpaigutamist. Eesti panus on olnud väga suur ja mingisugust märkimisväärset muutust see kokkuleppe ei too Eesti panuses,” lubab Kasemets,
Mujalt tulnud uudised aga selliseks optimismiks alust ei anna. “Türgi saab Euroliidult veel 3 miljardit eurot, et aidata Süüria pagulasi. Pärast kuid kestnud arutelu leppisid riigipead ja valitsusjuhid reedel kokku Euroliidu tippkohtumisel anda Türgile lubatud miljardid,” teatas Austria väljaanne “Heute“.
Uudise kohaselt võetakse ühenduse eelarvest 2 miljardit eurot ja liikmesriikide eelarvetest oodatakse veel miljardit. Eelmine, 3 miljardi euro suurune abipakett sai hiljuti ära kasutatud. Euroliit oli lubanud Türgile pagulaskriisi lahendusteks kuni 6 miljardit eurot.
Siin jääbki üle oodata Keit Kasemetsalt lohutavat kommentaari, et Eesti ei panusta Türgile makstavasse abipaketti sentigi.