Statistikaamet lükkas tagasi teadlaste parandused rahvaloenduse ankeedis, mis puudutavad rännet ja keeleoskust – valdkondi, millest “avatud” Eestis eelistatakse mitte rääkida. Vastav töörühm oli teinud ettepaneku lisada ankeeti lisada mõned täiendavad küsimused, mis ei suurendaks vastamiskoormust ega tooks olulist lisakulu.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduste professor Allan Puur toovad neist välja kaks kõige olulisemat.
Esmalt tuleks nende hinnangul ankeeti lisada küsimused, mis koguks täiendavat teavet Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning Eestis elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta, sest nende inimeste andmed on registrites kehvema kvaliteediga.
Teiseks peaks professorite hinnangul küsitlusse lisama ka rahvust ja emakeelt puudutavad küsimused, millele on varem tähelepanu juhtinud nii kultuuriministeerium kui ka keeleteadlased. See aitaks ajakohastada rahvastiku etnokultuurilist identiteeti puudutavat teavet, mis on registrites sageli 10–20 aastat vana, kirjutab ERR.
Ilmselgelt on Eestis poliitilised jõud, kes pole huvitatud sellest, et ühiskond teaks, kuidas ränne on muutnud rahvusriigi demograafilist struktuuri, ja Statistikaamet on nende tööriistaks saanud.
Nüüd on teadlased pöördunud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse poole, kes on ühtlasi ka valitsuse loenduskomisjoni juht – jääb üle oodata ja veenduda, kas mitte Reformierakond pole see jõud.