„Ma võin olla uskumatult kuri,“ tunnistas eelmine president Kersti Kaljulaid intervjuus Vilja Kiislerile. Seesama Kersti Kaljulaid, kes rääkides igal võimalikul ja võimatul hetkel “EKRE vihaõhutavast retoorikast”, lõhkus samal ajal Eesti ühiskonda.
Selle lausega profileeris ta kõiki neid niinimetatud sallivuslasi, kes tegelikult näitavad üles oma kurjust ja viha inimeste suhtes, kellega nad nõus pole.
„Ma võin olla uskumatult kuri,“ tunnistas Kaljulaid, kes ilmus riigikogu ette pusaga „Sõna on vaba“ ning jooksis parlamendisaali loožist välja, kui EKRE minister Marti Kuusik, keda solgutati kohtus mitu aastat ning kes lõpuks õigeks mõisteti, ametivannet andis.
Kaljulaid kirjeldas nimetatud intervjuus, kuidas ta vihastas, kui talle mingil esinemisel vale teema ette öeldi. „Ma võin olla päris lõikav. Ma olen karm, kui mind on alt veetud.“
Jah, olgem ausad, ega ta oma tigedat ja tujukat olemust eriti varjata ei suutnud.
Tema konfliktset ja kurja poolt kirjeldab ka Daniel Vaarik oma raamatus „Vapilõvi“, kus on kirjeldanud hulk olukordi, mis ei jäta Kaljulaidist kena inimese muljet.