Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Kert Kingo justiitsministrilt, et miks käitub Eesti justiitssüsteem pätina, seda riigiprokurör Taavi Perni näite varal.
“Oktoobris 2021 taandas Harju maakohus juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni menetlusest. Kohus pidas tõendatuks, et Pern rikkus kahtlustatava kaitse õigust, survestas menetlusalust isikut ja vassis arestimistaotluses sisaldunud eksimise kohta ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohtu hinnangul olid antud minetused äärmiselt tõsised ja kohus leidis, et eelnev menetlus ei olnud menetlusaluse isiku suhtes aus ja õiglane ning juhtiv riigiprokurör Pern ei teinud oma tööd erapooletult ja kooskõlas prokurörile õigusaktides ja prokuröride eetikakoodeksis esitatud nõuetega. Täna nädalapäevad tagasi tehtud õigusmõistval kohtuotsusel märgib Harju maakohtunik seoses menetluses varasemalt lubamatuks tunnistatud tõendiga järgmist. Prokurör jättis kohtule mulje, et ka prokurör ise teab väga hästi, et kohus ei saa esitatavat tõendit vastu võtta, sest seda keelab otsesõnu seadus, kuid ta püüab kangekaelselt tohutult survestada seda siiski tegema kohut. Need on juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni rikkumised, seaduserikkumised, mida on kohtunikud pidanud vajalikuks ära märkida kohtuotsustes. Riigiprokurör Perni tegeliku seaduserikkumiste arv on tõenäoliselt kordades suurem. Märgin ära, et vastavalt prokuratuuri põhimäärusele teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle Justiitsministeerium. Kuidas sobib seadusi ja prokuröri eetikakoodeksit rikkuv juhtiv riigiprokurör oma ametisse, arvestades, et Kaja Kallas nimetab Eestit õigusriigiks? Kas Kaja Kallase valitsuse õigusriik ongi selline, kus süüdistajana riiki esindavad prokurörid käituda sarnaselt pättidele?” küsis Kert Kingo.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg vastas põiklevalt ja õigustavalt: “Prokuratuur tegutseb iseseisvalt. Justiitsminister ei saa siin mingisugust teenistuslikku järelevalvet teostada. Selline pädevus on hoopis teistel organitel. Kõigepealt, kui on rikkumisi, siis menetletakse neid prokuratuurisiseselt, ja kui on vaja, siis ka kohtu kaudu. Ja tegelikult, nii nagu iga ametiisiku ja töötaja töös võib tulla ja ka Riigikogu liikme töös on tulnud ette eksimusi, inimesed ongi ekslikud. /…/ Nii et ma usun, et prokuratuur teeb seda, mis on parasjagu vajalik, ja kui kellelgi on kahtlusi selles osas, siis alati on võimalik pöörduda kohtu poole.”
Kert Kingo jätkas: “Ma täpsustan ära, et prokuratuur peab ikka eelkõige tegutsema seadustega koostöös. Selle aasta juunikuus tuvastas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et riigiprokurörid esitasid kohtule valeandmeid, võltsisid menetlusdokumente, kasutasid võltsitud menetlusdokumente, takistasid teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist ja lõid kunstlikult tõendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegelikke asjaolusid.
Kui ma nende tuvastatud rikkumiste kohta prokuratuurile kuriteokaebuse esitasin, vastati mulle järgnevalt. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokurörtuurile mis tahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toimepandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Sellele tuginedes ei ole juhtiv riigiprokurör seisukohal, et riigiprokuröride tegevuses ei ole võimalik sedastada ühtegi karistusseadustiku ette nähtud kuriteokoosseisulisi tunnuseid, mistõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
Juhin tähelepanu, et niiviisi vastas juhtiv riigiprokurör Riigikohtu poolt tuvastatud riigiprokuröride rikkumiste kohta. Seega peab prokuratuur ennast pädevamaks ja ülemaks kui meie kõrge kohtuinstants ehk Riigikohus. Kas te leiate, et ühes õigusriigis on seadusi ja prokuröri eetikakoodeksi rikkunud riigiprokurörid sobivad oma ametisse ehk süüdistajana riiki esindama. Ja mille poolest siis sel juhul erineb prokuratuur tavalisest kuritegelikust ühendusest?”
Kalle Grünthal lisas: “Kuulan teie vastuseid siin Kert Kingole ja mul jääb suu imestusest lahti. Aga miks jääb lahti? Sellepärast, et te ütlesite selgelt välja, et justiitsminister ei saa prokuratuurile mingeid ettekirjutusi teha. Teises küsimuses täpsustasite täpselt sama asja. Te olete väga pikalt ametis juba olnud ja mind hämmastab see, et te ei tea seda, et prokuratuuri üle teostab teenistuslikku järelevalvet Justiitsministeerium. See vastus näitab, et te olete absoluutselt ebapädev selles ametis.
EKRE esitas eelnõu, millega tahetakse prokuratuuri tegevus viia Justiitsministeeriumi alt ära Riigikohtu alluvusse. Eile käisin seda kaitsmas ja seal oli üks ministeeriumi ametnik, kes lükkas kõik asjad ümber, ütles, et see pole võimalik. Aga ta jättis vastamata küsimusele või selgitusele, miks pole teenistuslikku järelevalvet algatatud Vahur Vertele ja Raigo Aasale, kes on esitanud valeandmeid, võltsinud menetlusdokumente, on loonud kunstnikke tõendeid ja moonutanud kriminaalasja tegelikke asjaolusid. Selle peale vastas ametnik, et Kert Kingo juba esitas selle kriminaalasja avalduse. Täiesti hämmastav! Kas siis Kert Kingo teostab järelevalvet selle üle? Esitasin uuesti selle küsimuse ja vastuseks oli see, et ma juba vastasin sellele. Minu küsimus on see: kes nimeliselt on need ametnikud, kes teostavad järelevalvet?”
Justiitsminister Lea Danilson-Järg leidis: “Teie oma küsimusega praegu tüürite sinna, justkui justiitsminister peaks sekkuma Eestis uurimistegevusse ja prokuratuuri tegevusse. See kindlasti ei ole see, mida me kõik tahame. Kui me tahame, et meil oleks õigusriik, siis peavad ikkagi täitevvõim ja kohtuvõim ja kõik see võimude lahusus peab olema tagatud. Ma pean justiitsministrina väga oluliseks, et inimeste põhiõigused oleksid täiel määral tagatud, ja see ikkagi eeldab seda, et prokuratuur saab olla sõltumatu. Justiitsministeeriumil on väga piiratud järelevalvepädevus ja need asjad, mis puudutavad konkreetselt sisuliselt asju, süüdistuste esitamist näiteks, selles osas ei ole justiitsministril tänaste seaduste kohaselt mitte mingisugust järelevalvepädevust. Need asjad lahendatakse kohtus, nagu ma juba korduvalt olen rõhutanud. Ma usun, et me ju keegi ei taha, et tegelikult kriminaalmenetlusse hakkaks justiitsminister, kes on siiski poliitik, sekkuma. Nii et ma usun, et meie praegune regulatsioon on väga hea.”
Kalle Grünthal täpsustas: “Kuna siin saalis ministri poolt kõlas väga ebapädev lause, siis ma olen sunnitud samuti korrigeerima. Asi on selles, et teenistuslikku järelevalvet teostab prokuröride tegevuse üle Justiitsministeerium, ja Justiitsministeeriumi juhib justiitsminister. Siin me ei räägi mitte mingisugusest süüdistuse ega nende asjade esitamisest, me räägime teenistuslikust järelevalvest, mida pole tehtud, mis on lubanud prokuröridel panna toime karistusseadustikus inkrimineeritavate kuriteo tunnustel teod.”
Justiitsministri vastustest selgus laias laastus vaid see, et justiitssüsteem, eriti prokuratuur, vajab hädasti tsiviilkontrolli, sest justiitsminister leiab, et “meie praegune regulatsioon on väga hea”, Eesti Ekspress aga kirjutab lugusid sellest, kuidas prokuratuur ja kohus räigelt seadusi rikuvad.
Allikas: stenogrammid