“Jälgides toimuvat, s.o kuidas meie siseministri sõnu on sihilikult valesti tõlgitud ja nende mõtet väänama asutud, eesmärgiga ühe erakonna suhtes taas viha ja vaenu püüda külvata, meenub mulle tahtmatult ammune nõukogude aeg.
Siis nõuti meilt “rahvaste sõprust ja vendlust” ning palavat armastust kommunistliku partei ja Lenini suhtes. Oma erinevat arvamust ei tohtinud väljendada. Ka mitte viisakas vormis.
Ma ei näe, et praegu toimuv sellest eriti erineks. Me kõik PEAME armastama LGBT+ inimesi, nende ideoloogiat ja suhtuma neisse kõigisse kui sõpradesse. Vaatamata kõigele!
Vaatamata sellele, et nemad meie suhtes sõbralikkust üles ei näita. Nemad võivad meie suhtes viha ja vaenu külvata, meid sildistada ja meedia kaasabil avalikult laimata, mõnitada. Nemad võivad meile avalikult välismeedia vahendusel öelda, et nad vihkavad meid!
Nendega eriarvamusel olemine on “riigi maine kahjustamine”. Seda nimetavad ju nii opositsioonierakondade esindajad, ennast sallivateks nimetavad erinevad kultuuriinimesed ja kõigi nende hääletoruks olev meedia.
Kus on nüüd need uhked “Sõna on Vaba”, “Kõigi Eesti”, “Salliv Eesti” ja “Sidus Eesti”?
Kas see, kui diskrimineeritakse ühe kindla maailmavaatega inimeste gruppi, inimesi kelle jaoks traditsiooniline perekond on väärtus, ongi teie sallivus, sõnavabadus, sidusus?”
Kert Kingo, EKRE Riigikogu saadik
