Esmaspäeval toimus Riigikogus 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimene lugemine, mille järel võttis EKRE nimel sõna saadik Kert Kingo.
“Loen siin ette ühe osa kõikidele Riigikogu liikmetele täna saadetud arvamusartiklist, mida paraku Ekspress Grupp keeldus oma meediaväljaannetes avaldamast.
“Õnneks on näljase lapse vanemal vähemalt uued hilbud. Mida arvata isast, kes näljas lapsele söögi ostmise asemel ostab endale uue siidilipsu, või emast, kes ostab lokitangid? Loo autoritele tundub üha enam, et just need kujundid sobivad kirjeldama avaliku võimu kulusid ja nende kärpimist. Sealjuures on autorite seas nii ettevõtlus- kui vabasektori inimene ja isegi üks riigiametnik.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor hoiatas, et teenuste kärbe puudutab laste rehabilitatsiooni, erihoolekannet, perelepitust, asendushoolduse pädevuse tõstmist, lastemaja, hingehoidu, vägivallast loobumise nõustamist ning psühhosotsiaalset kriisiabi. Peaaegu nii on ka Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõuga läinud. Need on teenused, mis on vajalikud kõige suurema võimaliku trauma saanud lastele: seksuaalne vägivald, vanemate omakäeline vägivald või vägivald lapse suhtes, sõjakogemus, vanema surm, vanemliku hooleta jäämine ja asendushooldusele sattumine ning kõigist neist tingitud tõenäolised vaimse tervise probleemid. Need on teenused, mis aitavad selliste kogemustega lapsi läheneda sellele võimekus tasemele, kus nad loomulikult olnuks traumata.
Inimesed, kes näevad teenust vajavat last ning loevad teenustelt kärpimise mõttest, meenutavad hämminguga uudiseid, nagu “Riigiasutused ostavad miljonite eurode eest kommunikatsiooniteenuseid”, “Töötukassa ostis oma juhi Ukrainas käigu kohta Äripäevalt sisuturundust” või “Rahvusringhääling pidi jalgpalli EM-turniiri näitamiseks minema reservide kallale”. Muidugi tuleb ka Sotsiaalkindlustusametil vaadata, kas kõik nende teenuste osutamisega seotud kulud on hädavajalikud või esineb tarbetut bürokraatiat või dubleerimist. See peab olema riigiasutuste pidev enesehügieen.
Sotsiaalkaitseminister loodab, et kärbete mõju lasteni välja ei jõuagi ja räägib jääkide kärpimisest, nii ka lisaeelarve eelnõu seletuskirjas. See jätab mulje, nagu teenuse vajaja jaoks miski ei muutukski. Üks Sotsiaalkindlustusameti partneritest, rehabilitatsiooniteenust osutav MTÜ Papaver on juba kinnitanud, et palju abivajajaid tuleb hoopis ukse taha jätta, sest raha ja spetsialiste pole piisavalt.
Kutsume Riigikogu liikmeid üles nende teenuste kärbetest loobuma ning utsitama täitevvõimu tagama teenuse jõudmise abivajajateni. Kui me lapsi praegu järjele ei aita, siis on hiljem ühiskondlikud kulud suuremad: alkoholism, narkomaania, muu enesekahjustamine, kulu Tervisekassale ning korrakaitse- ja sotsiaalsektorile. Lisaks nõiaring, kus selliste laste täiskasvanuks saades sünnivad uued abivajavad lapsed. Nende laste õigeaegne aitamine tagaks terve Eesti ühiskonna tervemana püsimise ja panustamise maksude kaudu sellesama avaliku sektori eelarve täitmisse.
Kaudsemalt on nende teenuste kärpest hoidumine ka iibe küsimus. Nii mõnigi mõtleb tugiteenuste kättesaadavusele, kui lapse saamisest mõtleb. Soovitame kõigil riigiasutustel järgida kestlikkuse raamistikku, mis mõõdab jätkusuutlikkust, sotsiaalset mõju ja juhtimistavasid. See tähendab keskkonnahoidu, efektiivsust, töötajatest ja teenuse saajatest hoolimist ning läbipaistvust juhtimises. Riik võiks olla eeskujuks.”
See oli üks osa kõikidele Riigikogu liikmetele saadetud arvamusartiklist ja selle artikli autoriteks olid Liina Lust-Vedder, Jane Snaith ja Siiri Tiivits-Puttonen. Sellega on osutatud kõige valulisemale kohale, mida käesolev eelnõu puudutab.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid