Venemaa initsiatiivil toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu mitteformaalse Arria-Formula istungil esinesid ÜRO eriettekandja rahvusvähemuste asjus Fernand de Varenne’i kõrval ka „eksperdid, inimõiguslased ja ühiskonnategelased“ Lätist, Eestist, Leedust, Ukrainast ja Venemaalt. Arutati natsismi heroiseerimist ja inimõiguste ning rahvusvähemuste õiguste rikkumist Baltimaades ja Ukrainas, mitte küll Venemaal.
Eestit esindanud „inimõiguste infokeskuse“ juht, keskerakondlasest Tallinna aukodanik ja KaPo aastaraamatute figurant Aleksei Semjonov rääkis muuhulgas järgmist: „Eesti seadusandlus keeldub tunnistamast mitte-eestlasi, kes esindavad veerandit riigi elanikkonnast, rahvusvähemuse esindajateks. Näiteks omab vene keel võõrkeele staatust, mitte aga rahvusvähemuse keele staatust. Ja see ei aita kaasa paljurahvuselise ühiskonna probleemide lahendamisele…“.
Semjonov rääkis ka sellest, et pärast riikliku sõltumatuse väljakuulutamist oli suurel osal elanikelt võetud võimalus saada eesti kodakondsus. „Praktiliselt 40 % neist, kes ei olnud etnilised eestlased, ei saanud õigust EV kodakondsusele. Selliseid inimesi jääb iga aastaga vähemaks, kuid sellele vaatamata on neid veel piisavalt palju. Ja enamus mittekodanikke on venekeelsed elanikud.“ Semjonov väitis, et sellepärast on nende inimeste poliitilised õigused piiratud, nad ei saa valida võimu ja ise olla valitud, ei tohi olla erakondade liikmed.
Aleksei Semjonov on keskerakonna vana kaader, kes oli aastaid selle fraktsiooni liige Tallinna Linnavolikogus ning sai tänu sellele pealinnas ülisoodsalt ruume rentida. Tema tegevust nimetas KaPo oma aastaraamatutes osaks Venemaa mõjutuspoliitikast Eestis, mille käigus levitatakse valeväiteid inimõiguste rikkumisest Eestis.
Taavi Aasa juhitud Tallinna linnavalitsus andis 2017. aastal linnavolikogu toel Tallinna teenetemärgid paarikümnele inimesele, enamasti keskerakondlastele ja linnavalitsuse töötajatele, sealhulgas ka linnavolikogu keskfraktsiooni kuulunud Semjonovile. „Ta on oma inimõiguslase tööga Tallinna tunnustuse täielikult ära teeninud,“ astus tema autasustamise kaitseks välja tollane aselinnapea Mihhail Kõlvart, kes juhib nüüdseks Eesti pealinna.
Semjonovile sekundeeris ÜRO Julgeolekunõukogus ühenduse „Vene kool Eestis“ nõukogu liige Alissa Blintsova, kes väitis, et Eesti võimud rikuvad põhiseaduses kinnistatud garantiid rahvusvähemustele saada haridus oma emakeeles, ignoreerivad lastevanemate nördimust, et on valmis venekeelse hariduse täieliku likvideerimise plaan ning pannakse kinni vene lasteaiad, vene lapsed aga aetakse eesti lasteasutustesse. „Võib juhtuda nii, et normaalseid lapsi, kes räägivad vene keelt, hakatakse käsitlema kõnevõime arengupeetusega lastena,“ ütles Blintsova ja kaebas ka „inimõiguslase“ Seredenko kriminaalkorras ahistamise peale Eestis.
Palju õnne, Jüri Ratas ja keskerakond! Teie pakt Jedinaja Rossijaga elab ja võidab, nagu Lenini üritus. Tallinn on tore vene linn, aga ikka on eestlasi paljuvõitu. Kuid asi susiseb ja Aivar Riisalu suundub Lääne-Nigula valda juhtima. Sellest sai teatatud täpselt järgmisel päeval pärast Riisalule suure hüvitise määramist Tallinna linna poolt.
Mulle isiklikult meenutab keskerakond Eestit aastakümneid korruptsiooniga kurnavat absoluutselt moraalivaba parasiiti, keskerakondlaste ülbus ja saamahimu Tallinna eesotsas on kirjeldamatu.
Ivan Makarov