Saulustest saavad puhastust läbimata üha uued Paulused, Ukraina-teemat kasutatakse enda poliitiliseks upitamiseks, samas kui selliste poliitikute minevikuteod on häbenemist väärt.
Kõigest viis aastat tagasi, 18. aprillil 2019, kirjutas ERR: “Neljapäeval kohtusid Moskvas Venemaa president Vladimir Putin ja Eesti riigipea Kersti Kaljulaid. Eestit esindasid lisaks presidendile veel suursaadik Margus Laidre ja mitu presidendi kantselei ametnikku – kantselei direktor Tiit Riisalo, avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ja presidendi välisnõunik Lauri Kuusing.
Venemaa poolelt olid kohal näiteks välisminister Sergei Lavrov, Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja majandusarengu minister Maksim Oreškin.
Palju räägiti majandus-ja kaubandussuhetest ning jõuti seisukohale, et kuigi Venemaa ja EL-i vastastikused sanktsioonid jätkuvad, on valdkondi, kus Tallinn ja Moskva saavad kahekesi koostööd teha ja edasi liikuda. “Ja ma pean ütlema, et ma jään selle juurde, et seda kohtumist oli meile vaja. Kohtumine minu hinnangul täitis oma eesmärgi,” märkis Eesti president.” Muuhulgas kutsus Kaljulaid Putini ka Eestisse külla.
Veel lähem sündmus aga on pärit kahe aasta tagant. 6. veebruaril 2022, kaks nädalat enne Vene agressiooni algust Ukrainas, kirjutas ERR: “Marko Mihkelson kohtub Moskvas riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutski ja Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimehe Fjodor Lukjanoviga.”
9. veebruaril kirjutas ERR: “Vene parlamendi mõlema koja väliskomisjonide esimehed väljendasid kohtumisel riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga huvi ratifitseerida Eesti-Vene piirileping. Samuti püütakse taastada regulaarsed kontaktid kahe parlamendi vahel.
“Esimese punktina tõstatas ta piirilepingu ratifitseerimise teema, väites, et Venemaal on tahe sellega edasi liikuda,” kirjutas föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga teisipäeval Moskvas kohtunud Mihkelson sotsiaalmeedias.
“Enam kui tund aega kestnud kohtumise lõpul otsustasime, et püüame taastada regulaarsed kontaktid parlamentide vahel. Tänane kohtumine lõi selleks vähemalt eeldused,” ütles Mihkelson pärast kohtumist Karassiniga.
“Seetõttu võiks teisipäevast kohtumist pidada mõnes mõttes Eesti-Vene parlamentaarsetes suhetes jää sulatamiseks,” märkis Mihkelson. “Olen seda meelt, et vaatamata ülimalt keerulisele julgeolekuolukorrale ja ilmselt veel pikaks ajaks püsima jäävatele pingetele Vene-Lääne suhetes, tuleb Eestil leida /…/ diplomaatilise suhtluse kanaleid Moskvaga ja neid lahti hoida.”
Delfi kirjutas 2021. aasta 21. aprillil: “Kaja Kallas Riigikogu infotunnis: meil on vaja Venemaaga piirilepingut, et ohuolukorras ei saaks liitlasi eksitada.”
Selline on ekspresidendi ja praeguste võimupoliitikute lähiajalugu.
Uued Uudised
