Eesti poliitikas on pudru ja kapsad ehk Kört-Pärtli särk ehk kõik on täiesti sassis – kommunist läheb Lääne sõjardite juurde, kui vanemat retoorikat kasutada.
Alles leidis üks seltskond, et Urmas Reitelmann ei sobivat ENPA delegatsiooni, sest on midagi halvasti öelnud venelaste ja pagulaste kohta. Nüüd leidis teine seltskond, et paandunud Vene-meelne ja kommunismiõigustaja Oudekki Loone sobib NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks.
Lihtsamalt öeldes – kes on NATO ja EL-i reaalseim vaenlane? Venemaa. Kes seisavad 9. mail praeguste Vene relvajõudude eelkäija Punaarmee “kangelastegusid” sümboliseeriva pronkssõduri juures? Yana Toom ja Oudekki Loone, üks eurosaadik, teine Eesti esindaja NATO juures. Kus on siin loogika?
Loone on esinenud paljude NATO ja Lääne vastaste ütlemistega, muuhulgas seadnud kahtluse alla “NATO vihmavarju”. Ja nüüd saadame ta liitlastega asju ajama?
Mis saab siis, kui Venemaaga sõjaks kisub ja meie diplomaadid (mida on ka delegatsiooni liikmed) peavad liitlasi veenma, et nood 5. paragrahvist kinni peaks? Kas delegatsiooni juht, kes on Venemaad nii Ukraina kui Gruusia osas toetanud, hakkab täiel rinnal liitlasi takka utsitama? Või laseb muiates asjadel omasoodu minna…
Ükspuha, milliseid õigustusi Oudekki Loone osas ka ei öeldaks, ega süda sellest rahulikumaks ei muutu, kui mõelda, et liitlaste juures esindab Eestit juunikommunistide hingesugulane.
Kui aga meedia mõtleb Uute Uudiste kriitikast kujundada lugu, mis näitaks, nagu vastanduks portaal Loonele toetuse andnud koalitsiooni seisukohtadele, siis pole mõtet intriigi otsida – see, et kommunisti moodi Loonet on imelik NATO-sse Eesti esinduse juhiks saata, on paljude poliitikat jälgivate inimeste seisukoht.
UU