Kliimaministeerium jagas 20. septembril toimunud pressikonverentsil infot välja töötatud tulevikumaavarade kasutuselevõtu eelnõu kohta, kuid ei soostunud vastama paljudele täpsustavatele küsimustele. Näiteks sellele, kas kliimaministeeriumi juhtimisel uuritakse vaid maapõues olevad maavarasid ja/või valmistutakse Lääne-Virumaad ka kaevandustöödeks, kirjutas Virumaa Teataja.
Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei loeta metallimaaki (rauamaaki), haruldasi muldmetalle, glaukoniitliivakivi (kaaliumi) ega graptoliitargilliiti (vanaadiumi) maavaradeks, sest nende leiukohtade ja ilmingute arvelevõtmist takistavad regulatsiooni puudumine ja ebapiisav uuritus.
Seadusemuudatuse kohaselt läheks 2/3 kaevandamisest saadud tulust riigile ja 1/3 kohalikule omavalitsustele. Viimane neist maksaks liiva, kruusa või paekivi kaevandamise tulust 10 protsenti kaevanduse lähistel elavatele inimestele.
Kliimaminister Yoko Alender selgitas 20. septembril toimunud pressikonverentsil seaduseelnõu tutvustamisel Postimehele, et uus eelnõu aitab välja selgitada, kuidas kohalikud saaksid kaevandamisest maksimaalset kasu. Lisaks soovitakse kaasata neid, kelle elukeskkonda kaevandamine vahetult mõjutab.
Virumaa Teataja: „Kliiministeeriumi kodulehel olevaid materjale uurides ilmnes, et tegelikkuses ei lähe seadusloojate sõnad ja teod sugugi kokku. Kaasatud huvirühma nimekirjast võib leida 13 erialaühendust, 9 riigiasutust, 6 eraettevõtet, 2 ülikooli uurimisasutust ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu. Mullu märtsis toimunud maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse avakoosolekul ütles kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas, et huvirühma töösse soovitakse kaasata neid, kelle elukeskkonda kaevandamine vahetult mõjutab. Samas leidis ta, et kõiki omavalitsusi poleks otstarbekas kaasata, sest siis läheks huvigrupp liiga suureks.“
Virumaa Teataja luges kokku, et Kliimaministeeriumi saadetud 220-sõnalises pressiteates nimetati 11 korral ressursse või maavarasid, 6 korral kaevandamist, 4 korral kasu ja 2 korral uuringuid või uuringu vajadust.
Ministeerium ei soostunud vastama kohaliku ajalehe küsimusele, kas kaevanduste läheduses elavaid inimesi ja kohalikke omavalitsusi püütakse rahaga vaigistada. Kas kliimaministeeriumi juhtimisel uuritakse maapõues olevaid maavarasid ja/või valmistutakse Lääne-Virumaal ka kaevandustöödeks? Kas valitsusest on tulnud kohustus tekitada kärpe- ja kokkuhoiukava ning lisaks tulude tekitamise kava jne?
Virumaa Teatajani jõudis vihje selle kohta, et inimesed lahkuvad järjest kliimaministeeriumist, sest ei soovi end siduda tegevustega, mis on oma olemuselt kaheldava väärtusega.