09.09.2020
Põlenud pagulaslaager Lesbosel
Kreekale kuuluva Samose Loomekodu peremees Aldo Maksimov kirjutab koha pealt sellest, kuidas täna öösel süüdati Lesbosel Moria pagulaslaager sihikindlalt mitmest eri kohast, mille tagajärjel laager koos telkidega sisuliselt maha põles.
Esimene tulekahju süüdati kesköö paiku, põlengud saavutasid haripunkti kahe-kolme paiku öösel ning veel hommikul tegeleti kustutustöödega.
Ohvrite arv ei ole teada, kuid kuna süütajad olid Lesbose uudistekanalite teatel laagri elanikud, on väheusutav, et taolisel juhul ohvrite arv saaks eriti kõrge olla. On kirjutatud vaid, et tänaseks on 12 500 pagulast peavarjuta.
Moria pagulaskeskus (KYT) on täielikult hävinud, säilis vaid administratiivhoone. Hävis ka meditsiiniseadmete ja uuringukeskusega hoone, mis alles hiljaaegu valmis Hollandi riigi toel. Alles jäi vaid osa infrastruktuuri. Maha põles ka Asylum Service keskus.
Covid-haiged avaldasid meelt
Kohalike elanike ning Lesbose uudistekanalite Lesvosnews ja Pelagus teatel süütasid tule hotspoti asukad. Täpsemalt algas tuli laagri piirilt, kus oli isoleeritud hoones 35 koroonaviirusega migranti.
Diagnoositud pagulased keeldusid isoleerumast ning osa neist põgenes. Tekkisid esiteks kokkupõrked eri pagulasrühmade, rahvusgruppide vahel ning teiselt poolt ka võimudega.
Isolatsioonist keeldunud ja põgenenud laagri elanikud aeti teiste migrantide poolt välja ka kogu laagri territooriumilt, mille tagajärjel viimased alustasid süütamistega.
Tugeva tuule tõttu omandasid need süütamised peagi väga suured mõõtmed. Paraku valitsevad hetkel Ida-Egeuse merel väga tugevad tormituuled, mis pole tänasekski vaibunud.
Uudistes ja pealtnägijate kommentaarides märgitakse, et laagri asunikud takistasid ka tuletõrjevägede tööd, keda ei lastud laagris korralikult liikuma. Rühmiti seisti ees.
Hommikuks olid päästjad politsei abil siiski tule kontrolli alla saanud ning lahtist tuld enam näha polnud. Piirkond saadi kontrolli alla.
Kohalikud on jätkuvalt ahastuses
Suur osa laagrielanikke pages tulekahju eest mägedesse, teiste külade poole, nõlvadele, varjudes, kus sai. Osa aga tungis Lesbose pealinna Mytilene suunas, kust aga politseijõud neid – eelkõige koroonahirmus, aga ka muudel turvakaalutlustel, eemale tõrjus.
Kohalike elanike pahameel (Lesbosel elab ca 85 000 elanikku) on lisaks migrantidele suunatud ka Kreeka valitsuse, Euroopa Liidu ning kohaliku võimu aadressil, kes on aastate kestel silma kinni pigistanud ses osas, mis puudutab migrantide elamistingimusi ja arvukust.
Laager Morias oli mahult ja tingimuste poolest sobiv maksimaalselt 2500 inimesele, kuid seal majutati viimati kuus korda rohkem inimesi. Halvemal hetkel on Moria laagris olnud väidetavalt ca 18 500 pagulast korraga. Koroona, tugevnenud piirivalvemeetmed ja edasi deporteerimine mandrile ja Saksamaale on migrantide arvu tänavu jõudsalt vähendanud.
Elanike tänahommikuses pöördumises seisis veel: “Aeg on käes, kell on ammu kukkunud! Meie külad, meie saar elab üle äärmiselt rasket ajajärku ning Euroopa kõrvad on kurdid olnud. Häbi neile, kes pidid ja peavad vastutama selle olukorra ning nende tingimuste eest, milles siin pagulaslaagrit peetakse ning mida see põhjustab kohalikele elanikele!”
Üldisest olukorrast
Lesbose saar keerati aga lukku, ses mõttes, et valitsuse otsusega (riiklikus ERT telekanalis täna hommikul) ei tohi inimesed ajutiselt saarelt lahkuda. Mitte enne kui viirusekandjad on saadud kontrolli alla ning haiged isoleeritud.
Ka on hädaolukord Lesbosel kehtestatud, kuna vaja on majutada tuhandeid inimesi. Nende seas on ka naisi ja lapsi, ehkki nagu me teame, vähemalt ca kaks kolmandikku Egeuse mere pagulaslaagrites viibivatest inimestest on nooremapoolsed mehed.
Põlenguid on toimunud ka teistel saartel, kus paiknevad pagulaslaagrid. Samosel olid viimased suuremad põlengud KYTis talvel, kui samuti olid süütajaks laagri asukad. Kuid tagajärjed polnud kaugeltki nii laastavad.
Põlengute põhjusi on tavaliselt kaks: rahulolematus hotspoti elutingimustega (ning põlengu läbi lootus parematele tingimustele, näiteks kodumajutusele) ning teiseks eri klannide kokkupõrked (peamiselt afgaanid omavahel, afgaanid-süürlased jms).
Süüdatakse Egeuse mere saartel mõistagi mitte ainult enda laagripaika. Väga populaarne on põletada ka kreeklaste pühakodasid, eriti inimasustusest eemal paiknevaid pisikesi kirikuid, exoklisiaid. See on peaaegu sama levinud tegevus kui neisse roojamine.
Kreeka valitsus on siiski sel aastal teinud mitmeid avaldusi, mille suund näib olevat saartelt laagrite kaotamine, uute, väiksemate laagrite rajamine mandrile ja paarile saarele ning loomulikult piiri kinnihoidmine merel, mis tõsi, loomulikult ei meeldi inimõiguslastele, ÜRO-le, Frontexile, aga ka New York Timesile, Euronesile ja YLE-le. Sest nemad vaatavad Türgi poolt võetud pilti, kus Kreeka piirivalvelaevad tõrjuvad tagasi pagulaspaate, milles on nutvad naised ja lapsed. Uuriva ajakirjanduse analüüs selleni, kes neid paate mehitavad ja sellelt rakset raha teenivad, paraku ei jõua. Liiga keeruline töö.
Kreeka piirivalve ja sõjavägi teevad seda – kaitsevad oma piiri, küllalt edukalt ning tänu sellele on üldine olukord migrantidega saartel paranenud Loe: vähenenud, kuna uusi peale eriti ei tule.
Aldo Maksimov, Samos
PS Mu kreeklasest sõber, professor on lausunud, et inimene, kes kasutab last inimkilbina, ei ole väärt inimese nime. Võib-olla on siinkohal tark mõelda just niimoodi.
AM