Kohus viitas oma 31.08.2022 otsuses muuhulgas, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada üldist vaktsineerimise kohustust ning rahuldas möödunud aasta septembris vallandatud kaitseväelase kaebuse, mõistes talle välja 12 kuu suuruse hüvitise. Advokaadi sõnul on tegemist märgilise otsusega, kuna samasisulisi vaidlusi on lahendamisel veel paarkümmend, teatas advokaadibüroo Pallo&Partnerid pressiteades.
Kohus leidis, et teenistuja vabastamine oli põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigade tõttu õigusvastane. Lisaks oli vaktsineerimise nõue konkreetse teenistuja suhtes ebavajalik, ebasobiv ja ebaproportsionaalne. Kohus nõustus kaebajaga ka selles osas, et vabastamise aluseks märgitud „muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu“ ei ole kohane, kuna vaktsineerimiskohustus ei tulene ühestki seadusest.
Kohtu hinnangul oli vaktsineerimisele suunatud meetmete eesmärgiks seatud vaktsineerimine ise, märkides järgnevat: „Kohus osundab siiski, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise on seatud eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud käskkirjade eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed.“
Kaitseväelast esindava advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab antud otsust märgiliseks ja oluliseks, kuna samasisulisi vaidlusi on veel kümneid. „Tegemist on esimeste avalikus teenistuses olevate teenistujate osas tehtud otsusega Kaitseväe kontekstis, kuid lahendamisel on veel paarkümmend samasisulist kaebust – seega tegemist on üsna märgilise otsusega. Loodan, et sel sügisel inimesi vaktsineerimatuse tõttu ametist ei vabastata ja Kaitsevägi ning ka teised avalik-õiguslikud asutused teevad kohtuotsusest omad järeldused. Minu hinnangul oleks tänases olukorras ja teadmistes igati riigimehelik sõlmida endiste teenistujatega rahu ja kompromissid, et ressurssi enam mitte raisata ja tegeleda teiste riigi jaoks oluliste küsimustega,“ sõnas Reilik-Bakhoff.
Kohtu olulisemad seisukohad kaitseväelase ametist vabastamisega seoses:
-Vaktsineerimine saanuks sel hetkele teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule.
-Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega. Käesoleval juhul vastustaja pole isegi mitte väitnud (rääkimata tõendamisest), et tema seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumiste vähenemisega ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis.
-Seejuures ei nähtu vaidlustatud käskkirjadest mistahes põhjendusi ega ka kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab riigikaitsevõimet säilitada – arvestades argumente, et teenistujate rasket haigestumist aitab vältida vaktsineerimine ning asjaolu, et Kaitseväe vaktsineeritus oli 21.10.2021 seisuga 98%, ei saanud üksikud immuniseerimata kaitseväelased kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ning inimeste eludele ja tervisele.
-Pikaaegse teenistuja teenistusest vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõime tagamist, kui et aitab sellele kaasa
-Jäigalt ja üksnes vaktsineerimisele sundimine ja vaktsineerimisega mittenõustumisel teenistusest vabastamine ei ole praegusel juhul olnud proportsionaalne.