EELK peapiiskop Urmas Viilma kutsus kogudusi üles helistama kolmel päeval nädalas kellasid, et avaldada eriolukorra komisjonile survet pühakodade uksi taas avama. Hiljem ta küll rääkis, et teda tõlgendati valesti ning tegelikult tahtis ta aktsiooniga näidata, et kellahelin on rõõmusõnum, millega näidatakse, et kirikud on avamiseks valmis. Tegelikult kõik kirikud sellega kaasa ei läinud, olgu see siis protesti või rõõmu väljendamiseks.
Virumaa Teataja kirjutab, et näiteks ei kõlanud kellad Kadrinas. Sealse Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ütles, et milleks anda eraldi märku valmisolekust taas avalikke jumalateenistusi pidada, kui nad on kogu aeg selleks valmis olnud, niipea kui olukord leeveneb.
Tema sõnutsi on praegune kellahelistamine ülearune või isegi vale signaali andmine, mida võidakse omamoodi tõlgendada. “Nagu ka tegelikult ju juhtus. Peapiiskop oli sunnitud selgitama, et see pole protest. Märtsikuu palvepäevad ei vajanud mingeid selgitusi, kõik oli niigi selge. Ei, parem ootan ära piirangute lõpetamise,” lausus Kadrina kirikuõpetaja.
Eilsest on olemas valitsuse luba pidada jumalateenistusi.
Riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme on mõistnud hukka peapiiskopi sellise avalduse, lisades, et kirikupea on sedasi sekkunud poliitikasse. Viilma ütles Delfile, et ta tunneb Helmet hästi ja tema puhul on tegu samuti ristiinimesega ning ta „annab selle talle andeks“.
Ja veel: valitsus usaldas Isamaa erakonda kuuluva Riina Solmani kätte kaks miljonit eurot lisaraha koroonakriisis usuühenduste toetamiseks. Paraku pole tänaseni selle summa laialijagamise kriteeriumid veel paigas – pole teada, kellele ja kui palju.
UU