09.04.2020
Läinud pühapäeval, kui kohtunikebrigaad skandeeris TV 3 stuudios meelelahutuslikus saates esinenud staarile „mask maha, mask maha!“, tegi eriolukorra juht Jüri Ratas telepöördumise, kus kutsus üles kõiki maske kandma. „Näomaskide kandmine peab saama sotsiaalseks normiks,“ kehutas ta inimesi mitte seda olulist kaitsevahendit häbenema.
Sama vastuoluline, kui oli kirjeldatud juhuslik kokkusattumine, on ka kõik muu, mis maskidesse puutub.
Telesõus pidi maski maha võtma jonnipunn, ent kui vaadata meie ümber toimuvat, näib ka maski kandmise suhtes valitseb meil teatud jonnakust.
Oleme ju võõristavalt kiiganud Jaapani turistide poole, kes siin varasemalt maskides ringi kolanud ja pea taevas Vana Toomast imetlenud. „Mis mõttes? Ega see Tokyo ei ole, meil on siin karge ja puhas põhjamaine õhk.“ Kaetud nägu üldiselt on meie kultuuris võõrastav, tekitab kõhedust.
Riigikogu saadik, keda need, kel eluaastaid rohkem, kui näitab kinganumber, mäletab punkar Kojamehena, tuli viirusepuhangu Eestisse jõudes Toompeale loomamaskiga. Nalja kui palju. Aga siis polnud maskikandmine meil veel üldse aktuaalnegi.
Ühes linnaäärses eramurajoonis jooksevad lapsed Star Warsi kangelaste maskides autodele järgi, helendavad mõõgad käes. Selle Dark Vaderi maski saab Juku mänguasjapoest kätte mõne euro eest.
Loomulikult ei ole ei Kojamehe loomamaskist ega ka koomiksikangelaste näokattest viiruse vastu mingit kasu. Iroonia peitub aga tõigas, et erilist kasu ei näi olevat ka meile tarnitud viiruse vastu võitlemise maskidest.
Õieti valitseb selles valdkonnas juba algusest peale suur segadus, sest signaalid on olnud vastukäivad: on sertifitseeritud või mitte, aitab või ei aita, meditsiinilised või respiratoorsed, jätkub või ei jätku, on või ei ole, peab või ei pea… jne jne.
Kuigi perearstid ja teised asjatundjad näitavad uudisteportaalides, kuidas näomaski õigesti kanda, kõlksub paljudel kõrvus ühe eetriaega saanud järjekordse spetsialisti jutt selle kohta, et maski peaks kandma ainult need, kes on ise nakatunud. Mitte vastupidi. Ajas on need suunised jälle muutunud.
Lihtne inimene tõmbabki salli suu ette ja arvab, et käib küll. Aga ei käi!
Kui minister Saaremaa kriisikollet külastas, jäi ta pildile maskis, nina väljas. Mõnel tähtsal ninal on see üldse rippunud lõua all. Aga tegelikult peaks maski juurde käima ka kaitseprillid, saame teada järjekordsest nõuandest.
Teine minister poseeris laia naeratusega lennuväljal, kuhu saabus kauaoodatud laadung päästvaid maske. Ja juba saame meediast teada, et lisaks kohatule poseerimisele, mida härra minister harrastas, ei pruugi kõik needki maskid asja ette minna. Ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, et ole sertifitseeritud jne.
Kodudesse suletud nobenäpud hakkasid õige pea vabatahtlikult ja ajaviiteks ise maske vorpima. Muust tööst ilma jäänud õmblusettevõtted üritasid sedasama. Ja ilmakuulsad moetöösturid samuti. Siis aga tuli signaal, et te võite ju neid teha, kuid suurt tolku neist pole, igatahes kaitsemaskina neid reklaamida ei tohi.
Eile veeti üle Eesti apteekidesse laiali 2,5 miljonit kaitsemaski. Inimesed trügisid sappa. Ja pressiteatest loeme, et tegemist on individuaalse hügieenilise kaitsevahendiga, mitte meditsiinilise kirurgimaskiga. Mida see täpselt tähendabki? Tsiteerigem: „Praeguse tarnega apteekides müügile tulevad maskid on mõeldud inimestele individuaalseks kasutuseks ja omavad kaitsvat toimet, kuid väiksemat kui spetsiaalsed meditsiinilised maskid.“ On siis selle kurja koroonaviiruse kasu või ei ole? Midagi ei saa aru.
“Parem natukene liiga palju karta, kui pärast tõsiselt kahetseda,” manitses eriolukorra juht.
Jätame meelde ja järgime igaks juhuks. Sotsiaalne norm nõuab marlit nina alla. Parem ikka kui klouni-, koera- või zorromask. Star Warsi omadest rääkimata.
Aarne Mäe