Ka Eestis saab vasakliberaalsete võimupoliitikute korraldatud lollusi pisutki vaigistada, kui nendega kaasaminejate rahakotile veidi vajutada.
EKRE poliitik Evelin Poolamets kirjutab: “Olen olnud Olerexile lojaalne klient, aga täna tankisin Alexelas. Nii nagu ma ei käi polikliinikus kütust ostmas, ei soovi ma, et kütusemüüja tegeleks vaktsineerimise, eriti aga sundvaktsineerimisega. Vaktsineerimine jäägu vabatahtlikuks!”
Olerex sai vähemalt ühe kliendiga piki pükse. Samamoodi saab näiteks Coca-Cola HBC Eesti oma emafirma pärast, mis hakkas USA-s vastu töötama seadusemuudatusele, mis takistanuks Bideni võimule toonud kontrollimatut hääletamist – üks rahvuskonservatiiv kirjutas mõni aeg tagasi, et tema pere ei osta enam kokat, mis seni oli eriti laste lemmik.
Aastate eest küsis Swedbank paari geisäutsu peale Aadu Luukase Fondilt tagasi raha, mille too andis preemiana kodanikuühiskonna tugevdamise eest sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Tollal olid paljud inimesed maruvihased, aga massilist Swedbankist lahkumist siiski polnud. Tänaseks aga on konservatiivid Eestis juba nii tugevad, et sellise ideoloogilise otsuse korral jääks pank hoobilt paljudest klientidest ilma.
Boikott on relv, mida siiani on kasutanud peamiselt vasakliberaalid, näiteks LGBT aktivistid, kes korraldavad neid firmadele, kes ei allu nende survele. Ka rahvuskonservatiividel on aeg see võitlusvahend oma arsenali võtta.
Kodanikuühiskond on Eestis tugev, mida näitavad paljud erakondadeüleselt korraldatud protestiaktsioonid: kunagine reis Lätti, juhtimaks tähelepanu aktsiisialandamiste vajadusele; massilised meeleavaldused Toompeal selle aasta alguses, uus Balti kett 23. augustil ja palju muudki.
Konservatiivne ühiskonna osa on samuti võimas – pangem ennast rohkem maksma, seda ka igapäevastes olmeasjades. Kodanikuallumatus on võimas poliitiline instrument.
UU
Olerex survestab oma inimesi.
