Ajal, mil Eesti riigieelarves on 400-miljoniline auk ning elektrihind hüppab külmarekordeid püstitatavas Põhja-Euroopas kõrgustesse, leiab vasakvalitsus raha, et vaestes riikides kliimahüsteeriat õhutada.
BNS vahendab: “Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja kliimaministeerium kutsuvad alates 5. jaanuarist rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi küsima toetust projektidele, mis aitavad kaasa arenguriikides kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele.
Riik on seni toetanud arenguriikides 27 projekti ligi 4,2 miljoni euroga. Sellel korral toetatakse rohelahendusi ligi 950 000 euroga, teatas KIK.
KIK ootab taotlusvooru projekte, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Armeenias, Botswanas, Gruusias, Kosovos, Moldovas, Ukrainas, Keenias, Põhja-Makedoonias, Tansaanias, Rwandas, Ugandas ja Namiibias. Taotlused on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa riigi kliimaeesmärkide täitmisele ja mis lähtuvad OECD metoodikast ehk Rio markeritest.”
Eesti lastega peredelt võeti raha ära, aga kliimahüsteeria edendamiseks kusagil pärapõrgus ikka raha jätkub – see näitab Eesti valitsuse prioriteete. Isegi Aafrikas oleks sellel rahal võimalik leida paremat rakendust kui raisata seda “Rio markeritele”.
Seejuures kirjutas BNS reedel: “Soome elektrisüsteemihalduri Fingrid teatel oli reedel Eesti–Soome elektrikaabel Estlink 1 ligi poolteist tundi rivist väljas. Süsteemihalduri andmeil oli häire tingitud tavapärasest rikkeolukorrast, täpsemat põhjust uuritakse.”
Elektriturul on seega juba “tavapärased rikkeolukorrad”, aga selle asemel, et oma infrastruktuurid korda teha, paisatakse niigi vähest raha arengumaadesse.
Uued Uudised