Nii nagu Reformierakonnal kombeks, ei käi ka neil valimistel oravaparteilaste sõnad ja teod kokku.
Eile andis reformipartei juht Hanno Pevkur riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille eesmärgiks on lõpetada olukord, kus altkäemaksu võtmise eest süüdi mõistetud inimesel on võimalik uuesti kandideerida kohalikku volikogusse, riigikogusse või Euroopa Parlamenti. Seaduse tasandil tahetakse sätestada, et ametialase kuriteo toime pannud inimene ei tohi kuni karistuse kustumiseni rahvast esindada.
Eesmärk on igati üllas ja eelnõu vastuvõtmise korral Eesti poliitika kvaliteet tõenäoliselt paraneks. Paraku on tõsiseid kahtlusi Reformierakonna plaani siiruses.
Nimelt pani Reformierakond neil valimistel Põhja-Sakala vallas nimekirja teisele kohale kandideerima kriminaalkaristusega endise Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo.
2016. aasta novembris tunnistas Tartu maakohus Tõnu Kiviloo süüdi toimingupiirangu rikkumises, omastamises, dokumendi võltsimisele kihutamises ja soodustuskelmuses ning karistas teda tingimisi vangistusega.
Kohus mõistis Kiviloole (51) tingimisi kolmeaastase vangistuse nelja-aastase katseajaga. Eelvangistuses kandis Kiviloo oma karistusest ära kolm päeva. Kiviloolt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 11 434 eurot.
Lisakaristusena ei tohi Kiviloo kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest töötada riigi või kohaliku omavalitsuste asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. (Loe lähemalt SIIT!)
Kokkuvõttes – kui Reformierakond soovib tõsimeeli muuta poliitikat ausamaks, siis tuleks puhastust alustada iseendast. Selleks ei ole tingimata tarvis oodata oma eelnõu vastuvõtmist – piisaks parteisisesest otsusest, et korruptantidel poliitikasse asja ei ole.
UU
Fotol Tõnu Kiviloo. (Foto: Lauri Kulpsoo)