17.05.2018
Keskerakonna XIV kongress Lauluväljakul. Riia linnapea Nils Ušakovs.
Kuna Eesti ja Läti rahvusriikide põlisrahva keele summutamine vene keelele riigikeele staatuse andmise ja mitmete muude ürituste kaudu on ikka ja jälle umbe jooksnud, on kakskeelsuse asemel kasutusele võetud kolmkeelsuse idee.
Sellise ideoloogilise nõksu aluseks on tõdemus, et inglise keele on tõusnud rahvusvahelises ruumis põhikeeleks, mis nagunii hõivab üha tugevamaid positsioone, ja selle varjus saab ka vene keele taas esiplaanile tõsta — tanki on pandud inglise keel, mille vastu nii teravalt välja ei astuta, kui idanaabri keele vastu. Rõhk on nüüd sellel, et mistahes keele oskamine on hea ja mida rohkem neid keeli on, seda uhkem — sisuliselt õige, kui vaid selle taga ei peegelduks ideoloogiline taust.
Kaks-, kolm- ja enamkeelsust hakkas upitama president Kersti Kaljulaid, kelle arvates oleks tore, kui mudilased juba lasteaias mitut keelt pursiksid — paraku toimub see nii väikeste laste puhul enamasti emakeele ja eesti kultuuri arvelt, sest laps hajutatakse sisuliselt mitme kultuuri vahel ära, võttes talt võimaluse sünnijärgsele taustale keskenduda. Tasub meeles pidada, et globalistlik riigipea alustas multikeelsuse propageerimist vene laste- ja õppeasutuste taustal ehk siis nende hetkeseisu alusel.
“Mina küll tahaksin, et ka Eesti väikelapsed saaksid keelekümmelda: saksa keeles, inglise keeles, prantsuse keeles. Kui lasteaialapsega suheldakse teises keeles, siis ta õpibki ära ka selle teise keele,” väitis Kaljulaid veebruarikuises intervjuus Maalehele.
Väga huvitav aga on see, et mitmekeelsuse propagandas on Kaljulaidiga ühel meelel vasakpoolse ja Kremli-meelse Läti erakonna Koosmeel liider ja Riia linnapea Nils Ušakovs, kes teisipäeval Tallinnas käies väitis: “Läti ei peaks võitlema mitte kakskeelsete koolide kaotamise, vaid mitmekeelsete koolide arendamise nimel.”
Läti valitsus aga on seejuures just riigi koolisüsteemi lätikeelseks muutmas. Seega on Koosmeel Riias nagu Keskerakond Talllinnas, ikka venekeelse valija suunas kaldu.
Nõukogude ajal sisseveetud kontingendile meelepärast kolmekeelsust on toetanud teisedki Eesti võimupoliitikud, aga ka Eesti 200 üks liidritest Kristiina Kallas.