25.03.2020
Ametnikke ei tohi lasta ministeeriumides mugavustsooni vajuda, vaid nad peavad valmis olema kasvõi lahingusse sööstma. Pilt on illustratiivne.
Kuigi jutud sellest, kuidas iga kriis on õppetund, muutuvad juba mantraks, ei muuda see tõsiasja, et just nii see ongi – kriisis näeb ära, mis on rahulikus elurütmis elades tegemata jäänud või valesti läinud.
Õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro usub, et mitmed seadused lähevad pärast kriisi muutmisele. “Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus lendab arvatavasti esimesena prügikasti. Aga õnneks ei lahenda kriisi siiski mitte seadused, vaid inimeste otsused ja teod,” kirjutab ta ERR-is.
Külli Taro nendib, et me sattusime väga kiiresti väga raskesse ja ettearvamatusse olukorda. “Andke riigile andeks, kui kiirustamise või kogemuste puudumise tõttu kõik kõige paremini kohe välja ei tule. Aga vead tuleb parandada,” lisab ta, ning täpsustab üht kitsaskohta: “Uskumatult palju segadust on selles, milliseid meetmeid ja milline asutus või isik rakendada saab.”
Taro jutule lisaks tuleb nentida, et üllatavalt palju ametnikkonnast on osutunud oma mugavustsooni, kitsaste ametijuhendite ja sissetöötatud elurütmi tõttu kiirreageerimisel täiesti kasutuks ja isegi kahjurlikuks. Nad pole olnud lihtsalt võimelised muutustega välgukiirusel kaasa minema.
Kui EKRE üritas möödunud kevadel valitsusse pääsedes ametnikke mingilgi moel uuendustega kaasa tulema panna, järgnes algul ringkaitse ning siis opositsiooni ja meedia toel võimas vasturünnak, mida juhtis üks sotsiaalministeeriumi kantsler, kelle haldusalas on nüüd, koroonakriisi puhkedes, kõige rohkem takerdumisi.
Kuigi meedia tegi kantsleritest ja teistest sõrgu vastu ajavatest ametnikest kangelased, kellel püsib riik, osutus see ülesvuntsitud vundament eriolukorras üsna mannetuks. Nende võltskangelaste hädaks on nüüd see, et pole kelle vastu ringkaitset teha ja pole kedagi ka süüdistada, kui oma haldusalas peataolek valitseb.
Tegelikult näitas juba möödunudsuvine vastasseis minister Mart Järviku ja ametkondade vahel, et ministri ebaõiglasest tagandamisest hoolimata kubises VTA ja teiste allasutuste töö olulistest puudujääkidest.
Kui selliseid kitsaskohti ei kõrvaldata ning ametnikkonnale tekitatakse immuunsus ja kõikelubatavus, siis tulevadki kriisiolukordades sellised apsud, nagu praegu terviseameti töös. Nii vajabki kriisist väljumisel muutmist ka avaliku teenistuse seadus, mis lubaks ametnikke pisut rohkem pehmetest toolidest tõusma sundida.
George Martini kuulsas “Troonide mängus” oli Westerose kuningatroon kokku pandud teravatest mõõkadest – selleks, et kuningas selles mõnulema ei jääks, vaid teeks otsused kiiresti ja kaalutletult. Kaudselt sama tuleb teha ka ametnike toolidega.