Kuigi Euroopa Liidus ollakse kahtemoodi arvamusel – osa riike on nõus oma vägesid Ukrainasse rahu tagama läkitama, teised on kategooriliselt selle vastu – on Reformierakonna ja E200 valitsus valmis ise rinderiigiks olles veel kaitseväge Ukrainassegi saatma. Eesti on valitsuse kaudu valinud sõjakama tee.
Rahuvalvesse võivad minna britid ja prantslased, aga mitte riik, kellel on otsene piir Venemaaga, siseriigis venekeelne “viies kolonn” ja ümberelvastumine alles käimas, eriti kui Kreml on sõjakamaid hoiatanud otsese konfrontasiooni eest.
Pariisis lõppes n-ö tahtekoalitsiooni tippkohtumine, millest võtsid osa 31 riigi esindajad, samuti Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Mark Rutte. Prantsuse president Emmanuel Macron teatas enne kohtumist, et britid ja prantslased plaanivad rahulepingu sõlmimise korral Ukrainasse oma väed saata.
“Prantsusmaa ja Ühendkuningriik hauvad rahuvalvemissiooni sildi all sõjalise sekkumise plaane Ukrainas,” ütles seepeale Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, lisades, et selline sekkumine võib viia otsese konfliktini Venemaa ja NATO vahel.
“Meie riik seisab kategooriliselt sellele stsenaariumile vastu, mis ohustab otsest vastasseisu Venemaa ja NATO vahel,” ütles Zahharova briifingul.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles neljapäeval, et loodab USA osalusele järgmisel Euroopa kohtumisel Ukraina teemal, ja kordas Rooma keeldumist saata vägesid mis tahes rahulepingut kaitsma. Parempoolne Meloni, kes on püüdnud säilitada sidemeid USA presidendiga, on korduvalt hoiatanud, et Euroopa peab tegema Ukrainas ja laiemas julgeolevaldkonnas koostööd Ameerika Ühendriikidega.
Horvaatia president Zoran Milanović lubas neljapäeval, et tema riigi sõdurid ei hakka osalema Ukraina rahuvalves. “Ükski Horvaatia sõdur ei lähe mingilgi tingimusel Ukrainasse, see on täiesti välistatud,” ütles Milanović, kes võitis jaanuaris ülekaalukalt teise ametiaja.
Eesti peaminister Kristen Michal (RE) aga ütles, et Eesti sammub koos liitlastega. “Ma olen ka seda varem öelnud, et kui meie liitlased sinna lähevad, siis Eesti ei jää maha,” kommenteeris Michal vägede saatmist Ukrainasse. “See tähendab, et me küsime parlamendist selle kohta mandaadi ja kindlasti võtame sellest osa. Täna seda kuidagi veel kokku ei lepitud. See on järgmiste sammude plaani osa.”
Eesti, kes ei saa Venemaalt piiripoisidki kätte ning kelle piiri taga on suuresti Venemaa sõjaline võimekus taastatud, läheb pimesi liitlaste järel nagu Afganistanis ja Malis, kus missioonid olid täiesti mõttetud, sest tulemus oli loodetule vastupidine. Eestil on julgeoleluline riski- ja sõjavalitsus.
Lapspoliitikuteni ei jõua kuidagi arusaam, et Eesti kaitseväelased peaksid olema Narva jõel, Peipsi kaldal ja Kagu-Eestis lahinguvalmis, mitte Donbassis. (ERR, BNS, UU)