Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) on öelnud, et kui haridusleppe allkirjastamine selle aasta lõpuks ei õnnestu, pole ta täitnud oma suurt eesmärki ja astub ministrikohalt tagasi. Praegu tüürib kõik sinnapoole, et nii see läheb, sest lõviosa kohalikke omavalitsusi on selle tagasi lükanud.
Olukorras, kus teadaolevalt paljud kohalikud omavalitsused leppe allkirjastamisest keeldunud on, saabus möödunud nädala lõpus uudis, et minister leidis sahtlist kümme miljonit eurot, et taltsutada sellega tõrksaid.
Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel välja kuulutatud piduliku haridusleppe sõlmimise tseremoonia pidi aset leidma 9. detsembril.
Praeguseks on 60 omavalitsust andnud omavalitsuste liidule teada, et ei liitu leppega. Üheksa omavalitsust on teatanud, et annavad leppele jah-sõna, kümne omavalitsuse seisukoht on liidule veel teadmata.
“Haridusleppe sisuline tekst on muutunud protsessi käigus aina lühemaks ja jääb selgusetuks, mis on leppe eesmärk ja mis takistab probleemide lahendamist kehtiva seadusandluse raames,” seisab Vinni vallavolikoguotsuses lepet mitte allkirjastada. Lisaks tuuakse ka selles otsuses esile, et leppe lõplikus tekstis on vastuolud: ühelt poolt kinnitatakse, et leppes lähtutakse kehtivast rahastamise süsteemist, teiselt poolt soovitakse rahastussüsteemi muuta. Leppes puudub analüüs, kui palju leppe rakendamine koolipidajatele maksma läheb. “Leppe punktid toovad koolipidajale juurde finantskohustusi ning omavalitsus vajab nende rakendamiseks riigipoolset toetust,” märgitakse otsuses. “Lisanduvate kulude katmine diferentseerimisfondist ei ole võimalik, vahendeid ei ole piisavalt.”
Vinni vallavolikogu esimees Evelin Poolametsa (EKRE) sõnul oli nende vallas otsus konsensuslik. “Leppega pakutud meetmed, näiteks õppetundide mahu vähendamine ja kolme aasta pikkused töölepingud õppivatele õpetajatele, eeldavad seadusandlikke muudatusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, mida riigieelarve ei kata,” ütles ta Virumaa Teatajale, lisades, et lepe piirab koolijuhtide autonoomiat ja suurendab koormust koolipidajatele.
Poolamets: „Jääb arusaamatuks, kuidas lepe parandab juhtimiskvaliteeti ja koostöökultuuri haridusasutustes. Haridusleppe rakendamise plaanid on vastuolulised ja jätavad olulised probleemid – õpetajate järelkasv, töökoormus ja rahastamine – endiselt lahendamata.“