Kui mõni valdavalt riigistruktuuride maine parandamise tellimustööle orienteeritud uuringufirmadest teeks teistpidise uuringu ja selgitakse välja ebapopulaarseimad riiklikud institutsioonid ja -firmad, siis krooniks seda edetabelit kindlasti Eesti Energia oma vampiirharudega.
Eestlaste jaoks on Eesti Energia ilmselt kõige vihatum riigifirma, sest ta deklareerib pidevalt hiigelkasumeid, kuid teatab samas vajadusest tõsta mõnda tasu, nagu näiteks võrgutasu 1. detsembrist. Kui rahvas vaesub kriisides, siis Eesti Energia tõstab hindu ja kosub.
Ilmselt pole kogu see süsteem päris selline, kuid sel juhul on Eesti Energial peaaegu olematu kommunikatsioon, sest vähemalt lihtinimestele näeb asi ikka välja nii: majandus ja riik lähevad kriisi, Eesti Energia tõstab tasusid ja deklareerib uusi kasumeid. Värske uudiski ütleb, et Eesti Energia süüdistab pigem ettevõtjaid, et nood ei oskavat oma äris energiapoliitikat ajada.
Reformierakonna valitsusele on kõrged hinnad muidugi meeltmööda, sest siis laekub riigifirmasse palju raha, mida saab jaotada oma toiduahelasse, toetades neid ettevõtlusharusid, kus on reformierakondlaste ettevõtted, näiteks Rosimannuste hooldekodusid. Rahvale jaotatakse sealt piskut.
Eesti Energia puhul ei arvestata sageli seda, et see allub valitsusele ja konkreetselt rahandusministrile, seega saab Keit Pentus-Rosimannus seda riigifirmat mõjutada. Aga seda ta ei tee, või kui suletud uste taga teebki, siis endale kasumlikus suunas.
EKRE rahandusminister Martin Helme sai Eesti Energiat mõjutatud näiteks sellega, et ei lubanud teatud tootmisvõimsusi sulgeda, mis hiljem andis ennast väga positiivselt tunda.
Praegu aga on Eesti Energia üks suur täissöönud puuk Eesti ühiskonna närbuval ihul.
Uued Uudised