Eestis on tervisekriisis segunenud paanika peataolekuga ning sellele ei aita ei valitsus ega meedia kuidagi kaasa. Pigem vastupidi. Kõik see peegeldub inimeste käitumises ja hoiakutes.
Palju on räägitud valitsuse võimetusest kriisi ohjata, samuti nõrgast ja segasest kommunikatsioonist. Räägitakse aina, et ühiskond on lõhestunud, kuid kes selles süüdi on?
Kui Postimees kirjutab täna suurelt pealkirja „Pärnus rünnati vaktsineerimiskabinetis õde“, siis siit saab lugeda välja ühemõtteliselt, et vaktsiinivastane ründas. Tegelikult pole sel mingit seost ning all väiksemas kirjas saame teada, et tegemist oli peretüliga, kus mees ründas õena töötavad abikaasat. Nii on faktiliselt kõik õige, aga etteantud kammertoon hoopis midagi muud.
Kui räägitakse, et EKRE kasutab koroonat oma populaarsuse tõstmiseks ära, siis tegelikult see muidugi nii ei ole. EKRE soov on see, et Eestit juhitakse kriitilises olukorras targalt, mida praegu ei tehta.
Küll aga kasutab koroonaviirust ära meedia – klikke püüdes. Olgu siis pisaraid kiskuvaid lugusid meisterdades, selliseid kahemõttelisi pealkirju pannes, lihtlabaselt rahvuskonservatiive sõimates või vaktsiiniskeptikuid mõnitades.
Kui Kaja Kallas ei väsi päevast päeva süüdistamast EKRE-t, kes on väljendanud oma eitavat seisukohta sundvaktsineerimises ja põhiseadusevastastes vabaduspiiramistes, siis see on vaid lapselik enesekaitse ja näitab üheselt tema enda ja kogu valitsuse nõrkust, sest Kallase valitsusel pole mingit arusaadavat plaani, et Eestis tervishoiukriis ületada.
Kõige selle juures arutatakse Terviseametis juba, et ka lähikontaktsetele vaktsineeritutele seatakse piirangud. Samal ajal on suur osa vaktsineerituid haiglaravil.
Raske on leida selles kõige mingit loogilist järjepidevust või seletust. Ainult puhas saamatus.